SOUND OF THE FLOWER: Meditative Concert

Karl Nieler on Tallinnas kunstnike peres sündinud elukutseline fagotimängija ja muusik. Tema muusikalised juured ulatuvad Eesti rahvamuusikast ja vanamuusikast India klassikalise muusikani. Fagotti ja barokkfagotti õppis ta Tallinnas, Karlsruhes, Genfis ja Lyonis.

Muusikutee viis Karli läbi Prantsusmaa, Šveitsi ja Hispaania Saksamaale. Alates 2001. aastast töötab ta Münchenis Bundespolizei orkestri soolofagotimängijana. Fagoti- ja kontrafagotimängijana on ta esinenud enam kui 30 riigis ning teinud koostööd paljude rahvusvaheliste orkestrite ja dirigentidega, nende seas Philippe Herreweghe, John Eliot Gardiner ja Teodor Currentzis.

2012. aastal avanes Karlile uus helimaailm – sepistatud India helikausid, gongid ja nende pikalt kestvad võnked. Sellest sündis „Lille hääl“ – Sound of the Flower, kus kohtuvad vaba improvisatsioon, helikausid, fagott, gongid, bansuri, Tiibeti kellukesed, Tingsha’d ja Karli enda poeesia.

Tema improvisatsioonid saavad inspiratsiooni enda loodud helirännakutest nagu „Sosistavad tähed“, „Mägede südameis“, „Reis galaktika keskele“, „Virmaliste hääled“ ja „Igavene vesi“.

Selle helimaailmaga on Karl esinenud Saksamaal, Prantsusmaal ja Eestis. 2021. aastal kõlas Narva Sümfooniaorkestriga tema teose „Galaxie“ esiettekanne ning 2024. aastal osales ta helilooja Liisa Hirschi teose „Hing, hingeke“ esiettekandel Eesti Rahvusmeeskooriga.

Tema kontsertides kohtuvad aastakümnete pikkune professionaalse muusiku kogemus, improvisatsioon ja vabadus kuulata seda, mis sünnib just praegu – selles ruumis ja selles hetkes.

Helikaussidest

NADA BRAHMA – MAAILM ON HELI

Kogu loodus võngub. Helid on meie jaoks kuuldavaks saanud võnked. Ka inimene on osa sellest lõputust muusikast.

Helikausside heli ei kuule me ainult kõrvadega – võnkeid võib tajuda kogu kehaga. Kehale asetatud helikausi võnked kanduvad kudedesse ning võivad soodustada sügavat lõõgastumist, pingete vähenemist ning teadlikumat keha ja hingamise tajumist.

Suur osa inimese kehast koosneb veest. Kui täita helikauss veega ja panna see helisema, muutuvad võnked nähtavaks: vesi hakkab lainetama, moodustuvad mustrid ja piisad. See on kaunis näide sellest, kuidas heli pole ainult see, mida kuuleme – heli on liikumine ja võnge.

Helikauss peab olema seest tühi, et ta saaks vabalt heliseda. Selles võib näha ka võrdpilti inimesele: vahel vajame meiegi sisemist ruumi ja vaikust, et mõtted, emotsioonid ja reaktsioonid saaksid rahuneda.

Põhja-India sepistatud helikausside tugevad võnked ja pikalt hääbuvad helid võivad toetada sügava rahu ja kohalolu kogemist. Heli hääbudes tekib ruum – järgmise heli, järgmise hingetõmbe ja vaikuse jaoks.

Kõik voolab. Me ei astu kunagi kaks korda samasse jõkke.

Vahel püüame pidevalt midagi juurde saada – teadmisi, kogemusi, head energiat. Sama oluline võib olla oskus lahti lasta ja lihtsalt olla, lihtsalt usaldada.

Helikausside ja gongidega kohtumine võib olla võimalus võtta endale aega, kuulata, tunnetada ja märgata seda hetke.

Praegu. Siin.

Tänulikkuses ja hetke ilus.

Lihtsalt olla.