“Atlas” sai alguse pärast kooli lõpetamist, mil ma elasin lühikest aega Berliinis ja tabasin end ühel hetkel kaardita liikumas. Mul on Berliiniga kummaline suhe – olen seal palju käinud, samas ei ole kohalik, teisalt kujunesid välja kindlad marsruudid, kohad, struktuur ja rutiin. Tean täpselt, kuidas kaardita navigeerida, ei oska enam ära eksida. See lükkas mind spiraali, kus ma ei olnud kodus “oma” ja välismaal “võõras”, kogu aeg ja igal pool oli piiripealne tunne. Mind hakkas huvitama, et kas ja kui palju me tegeleme iseenda füüsilise ja mentaalse positsioneerimisega. Millised ruumid meid ümbritsevad, kui palju me nende loomisesse panustame näiteks funktsionaalselt või emotsionaalselt. Mind on ruum alati huvitanud, aga see on mulle nii mastaapne teema tundunud, et ei julgenud. Nüüd aga on võimalus ja lahe tiim, kellega koos ära eksimine on pigem privileeg kui et miski, mida peljata.
Getriin Kotsar on vabakutseline lavastaja. Tema teosed, nii performatiivsed kui kirjanduslikud, tõukuvad peamiselt unenägudest, mälestustest, popkultuurist, inimkehast ja igapäevaelust. Kunstnikuna huvitavad teda ruumid ja atmosfäärid, mis on kohati melanhoolsed ja liminaalsed, samas pelgupaika ja turvatunnet pakkuvad. Oma töödes püüab ta tasakaalustada nii fiktiivset kui reaalset, struktureerida kaost ning unistab sealhulgas parematest süsteemidest ja võimalustest vabakutselistele kunstnikele.
Koos: Maria Helena Seppik, Kirte Jõesaar, Elina Soosaar, Keithy Kuuspu, Linda Mai Kari, Laura Sinimäe, Kristiina Tinnu Tang, Eneli Järs