Taimetarga loengusari "RAVIM- JA MÜRKTAIMED"

Ravimtaimede kasutamise traditsioonid ulatuvad kaugele minevikku. Varaseimad ajaloolised ülestähendused ravimtaimede kohta pärinevad Sumeri tsivilisatsioonist, kus savitahvlitel on loetletud sadu ravimtaimi. Vana-Egiptusest pärit Ebersi papüürusel on märgitud üle 850 taimse ravimi. Taimed sünteesivad keemilisi ühendeid erinevatel eesmärkidel, näiteks kaitseks kahjurite, seente, haigustekitajate, parasiitide ja taimtoiduliste loomade vastu. Ravimiuuringutes kasutatakse mõnikord etnobotaanilisi allikaid uute ravimite avastamiseks. Nii on inimkond õppinud tundma sadu farmakoloogiliselt aktiivseid ühendeid, sh aspiriin, digoksiin, kiniin ja oopium. Ravimtaimeliike arvatakse kogu maailmas olevat umbes 12 000, kuigi sagedamini kasutatakse neist vähem kui 200 liiki. Mürgiseid taimi leidub maailmas enam kui 10 000 liiki. Kuigi suurem osa neist kasvab Eestist soojema kliimaga aladel, leidub ka meie looduses ohtlikult mürgiseid taimi, näiteks mürk- ja surmaputk, näsiniin ning jugapuu.

Lihtsaim viis taimemürgistuste vältimiseks on mürktaimi tundma õppida. Ravim- ja mürktaimi tutvustaval retkel püha Hildegardi aeda teeme tutvust tuntumate ja vähemtuntumate taimedega, õpime eristama mürk- ja surmaputke, sügislille, maikellukest ja karulauku, saame teada, millist taime tuntakse nimetusega surmav öövari ja millistel taimedel on verd tarretama panev ajalugu.

 Lektor Krista Kaur (metoodik, Botaanikaaed)

Vihmase ilma puhul toimub loeng Hopneri majas.