The Space Between Us Is Not Empty (Ruum, mis hoiab - kaugus, mis puudutab)
Sõltumatu Tantsu Lava (STL), Tallinn
Tänases maailmas on kokku tulemine erakordselt keerukas. Iga keha sammub oma rada, oma isiklikul teekonnal, seistes silmitsi soovimatute takistustega. Selle käigus võib ka kõige lihtsam žest kujuneda radikaalseks. Üksainus samm ruumis võib näida mateeriat lõikavat, läbides sealjuures võimatuna paistvaid vahemaid. Protsessi sees viibijate jaoks on need hetked kui imed. Kõrvalseisja jaoks ehk lihtsalt üks jalutuskäik. Tühimik sisemise vajaduse ja välise näivuse vahel on koht, kus see lavateos elab.
Sa oled sina ja samal ajal oled sa teine. Ilma matkimiseta, ilma sarkasmita. On tarvis ülimat usaldust, et jälgida, kuidas teine saab sinuks. Isegi siis, kui sa ei soovi seda näha. Isegi siis, kui seda on liiga palju kanda.
Tegemist on paradoksiga – usaldus on ühtlasi ka suurim risk. Tegeliku iseenda näitamine on eeltingimus ja samas suurim väljakutse. Mis juhtub, kui sa seda ei tee? Siinne teos ei kata sinu vigu kinni, vead loovadki materjali.
See töö kuulub eskalatsiooni peatamise ajajärku.
Me elame kollektiivses pausis, nagu ootaksime, et miski plahvatab. See teos ei lahenda, vaid kannab seda pinget, nagu kehad kannavad pinget proovisaalis. Eskalatsioon ei toimu kusagil mujal. See on juba siin.
Ebaõnnestumine on selles protsessis saanud uue tähenduse.
Me, pagan, ei hooli enam sellest, kui läbi kukume. Ebaõnnestumine tähendab poolikult panustamist, tähendab, et me ei andnud endast kõike. Asi on sisemises põlemises, mitte lihvitud olekus. Panused ei ole harmoonial või täiuslikkusel, vaid sügavusel, kohalolul, riskil.
See teos algab raskuste ja jätkub paradoksiga. Usaldus, mis on risk. Turvatunne, mis variseb kokku. Vabadus, mis nõuab distsipliini. Pimedus, mis loob hoolivust.
"Ma loodan, et see (lavastus) ei ole turvaline. Ma tahan, et see mõjuks nagu raputus, aga mitte vägivaldne, vaid selline, et sa ärkaks."
THE SPACE BETWEEN US IS NOT EMPTY ei ole valmis. See on sinna teel. See on prooviruum, mis laieneb teatrisaali. See ei kutsu publikut viimseni lihvitud vastusesse, vaid haprale katsele luua ühendus – kus isegi kõige lihtsam tegu võib muutuda radikaalseks.
Rūta Ronja Pakalne on Läti-Eesti vabakutseline tantsu- ja filmikunstnik, kes baseerub Eestis. Tema interdistsiplinaarne praktika hõlmab koreograafiat, etenduskunsti, filmitegemist ja õpetamist, uurides keha, kohalolu ja igapäevaelu kogemust. Tal on koreograafia bakalaureusekraad Läti Kultuuriakadeemiast, filmikunsti magistrikraad Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudist, lisaks on ta koolitanud end P.A.R.T.S.-is Brüsselis. Alates 2019. aastast õpetab Pakalne BFM-is, MUBA-s ja ETA Tantsukoolis. Tema hiljutiste projektide hulka kuuluvad „Body of Dreams“ (2023) – koostöös Laura Kvelsteiniga, mis uurib kehaarhiive, „Freedom to Lose Control Together with the Many“ (2023) ning tantsufilmid „H61“ ja „Centrifugal“ (2024). Ta loob ka eksperimentaalseid tantsufilme, mis uurivad liikumist ja kehastunud jutuvestmist.
Sõltumatu Tantsu Lava (STL) • Telliskivi tänav 60a/9, 10412 Tallinn, Harju maakond, Eesti
