Paco Ulmani, Kärt Ojavee, Kristina Õlleki ja Sandra Kosorotova tuur näitusel „Kohanemise kunst“ ja Johhan Rosenbergi performance „Kohanemine 360°le“

Viimane võimalus saada osa näitusest „Kohanemise kunst“ Kadrioru kunstimuuseumis!

Näituse “Kohanemise kunst” finissage´il tutvustavad näitust kuraatorid Madli Ehasalu ja Triin Metsla. Oma suhet keskkonnaga, lähenemisviise looduse väärtustamisel ja näitusel eksponeeritud teoste loomislugusid jagavad kunstnikud Paco Ulman, Kärt Ojavee, Kristina Õllek ja Sandra Kosorotova. Viimast korda jõuab publiku ette Johhan Rosenberg’i skulpturaalne performance “Kohanemine 360°le”, mis juurdub otse müüdi südamest. Kehastades Ovidiuse „Metamorfooside“ legendi Kadrioru kunstimuuseumi laemaalilt kutsutakse see ellu läbi publiku ja vaatlejate pilgu.

Performance saboteerib harjumuspäraseid kokkuleppeid publikuga, kus saab määravaks lihtlabane kokkusattumus. Laemaalil olev vanakreeka müüt kõneleb kuulsast jahimehest Aktaionist. Kord jahil käies läks ta palavuse eest end jahutama ojja, kus jumalanna Artemis suples nümfide seltsis. Jumalanna ei hoolinud sellest, et noormees polnud teda sihilikult piiluma tulnud ja pritsis Aktaionile vett näkku muutes ta hirveks. Aktaioni inimsüda muundus hirve omaks ja ta põgenes kuni jahimehe enda koerad murdsid ta maha. Müüdist jääb kõlama juhuse tahe, misläbi saab inimene karistatud jumala poolt. Elusloodus kutsub esile metamorfoose, teisenemisi kuniks loodus komposteerib meie keha ja muundab meid varem või hiljem.

Näitus „Kohanemise kunst“ uurib, kuidas me harjumispäraselt tajume, tõlgendame ja väärtustame looduskeskkondi ja kaasliike. Näitus vaatleb kaasaegsete kunstnike lähenemisviise looduse väärtustamisel ning ökoesteetikast ja ökofeminismist tärganud looduse de-estetiseerimist. Astudes dialoogi Eesti Kunstimuuseumi teostega pakuvad nii kaasaegsed kunstnikud kui ka vanad meistrid vaatajale mõtteainet: milline looduskeskkond ümbritses inimest erinevatel sajanditel, kuidas kunstnikud on suhtunud keskkonda ning kuidas on see suhe teisenenud muutuvates keskkonnatingimustes.

Näitus on Kadrioru kunstimuuseumis avatud kuni 3. märts 2024.

https://kadriorumuuseum.ekm.ee/