Keskaegsete piparkookide valmistamise töötuba

Piparkookide valmistamise kunstil on pikk ja põnev ajalugu (ungari keeles „meekook“). Arvatakse, et esimesed piparkoogid olid oma olemuselt meest, jahust ja veest kokkusegatud puder, mida kuivatati kivi peal ja mida hiljem küpsetati ahjus.
Meekoogimeistrid Angéla Milner ja Mirtill Seregély Ungarist on esimesel advendil külas Tallinnas vanas kaupmehemajas keskaegsel moel piparkooke valmistamas ning sellel alal õpetust ja kogemust jagamas.

Suhkrumassiga kaunistamise ehk kirjapulgatehnika meister Angéla Milner ja tagumispuutehnika meister Mirtill Seregély on pühendunud traditsiooniliste meenukkude valmistamisele ja populariseerimisele. Nad sõtkuvad ise tainast, ise küpsetavad ja ka kaunistavad ise valmis koogikesi. Mõlemad on Pest-Buda käsitööliste rahvakunsti seltsi liikmed, kus nad lisaks ise piparkookide valmistamisele annavad oma oskusi ka teistele edasi.
Tallinna Liszti instituudi ja Hopneri maja koostöös toimuval advendiüritusel saab koos meistritega järele proovida mõlemat tehnikat. Valmistame eelnevalt kerkima pandud tainast kohapeal piparkoogivormide abil ise kaunistatud jõuluehteid ja lõhnavaid, meemaitselisi pidupäeva kingitusi.

Ootame kõiki huvilisi koos peredega hõrku meekoogilõhna täis töötubadesse!

Ja siin huvilise veidi ajaloost:
Egiptuse püramiididest on leitud nii mett kui ka mett sisaldava taina jäänuseid. Muistsed kreeklased ohverdasid oma jumalatele meetainast kujukesi. Vürtsikad meekoogid ei puudunud ka peenete roomlaste laualt, kus valmistati savivormide abil mustrilisi, mütoloogiliste stseenide ja valitsejate portreedega kaunistatud meetaalreid.
Keskajal levis vahakujukeste, meejookide ja meeküpsetiste valmistamine esialgu mesindusega tegelevates kloostrites ja hiljem ka neid ümbritsevates asulates.
Juba 15. sajandist on teada puust nikerdatud meekookide vorme, mille valmistasid kas meistrid ise või nende osavad abilised.
Meekookide õitseaeg jääb 17.-18. sajandisse. Ajapikku asendusid usulise taustaga koogivormid igapäevase temaatikaga, mida sai endale laias valikus soetada ristikäikudel, palverännakuil, laatadel. 19. sajandi keskel hakati ühevärviliste meekookide kõrval valmistama ka värvilisi, enam kaunistatud, mustrilisemaid, peeglite, paberpiltide ja tekstide ning värviliste lilledega kaunistatud piparkooke.
Möödunud sajandil toimunud kiire kondiitriäride areng tõi kaasa piparkoogi- ehk meekoogimeistri kui ameti allakäigu. Tänapäeval leidub Ungaris vaid üksikuid väikeseid töökodasid, kus valmistatakse veel traditsioonilisel moel piparkooke. Sellegipoolest võib tõdeda, et meekookide valmistamine ja selleks vajalikud vormid on Ungaris taas tõusnud au sisse. Vorme nikerdatakse ja kooke küpsetatakse kodudes, kortertöötubades, huvialaringides, rahvakultuuri seltside üritustel, festivalidel. Pärimust hoidvad käsitöölised valmistavad ja müüvad maitsekalt kaunistatud traditsioonilise ja ka uuendusliku välimusega meekooke.