Extra Life / perelavastus

Tallinna esietendus!

Etendus toimub vene keeles.

Uus lavastus „Extra Life“ loodi 2026. aastal Berliinis professionaalsetest teatritegijatest koosneva meeskonna poolt, koostöös produtsentidega, kes on seotud ka Eesti publikule hästi tuntud teatriprojektiga „Kremuljator“.

LAVASTUSEST

Perekonnalavastus (12+) igavesti aktuaalsel vanemate ja laste suhete teemal. Lavastus jääb päevapoliitikast, uudistevoost ja sõjast kõrvale – see on liigutav lugu armastusest, mis võidab surma.

Süžee järgi sõidavad vanemad oma laste juurest salapärasele saarele keset Põhjamerd. Seal elavad nad uuesti läbi oma nooruse ja jätavad lastele olulise sõnumi.

Näidendi autor Mihhail Durnenkov:
„Maailma serval on paiku, kus reaalsuse kangas muutub õhukeseks ning kõige lihtsamad teod ja sõnad täituvad maagilise tähendusega, ühendades aegu ja inimesi. Nii on ka selle saarega. Siin jutustatakse ühe perekonna lugu – laste ja nende vanemate lugu. See on lugu sellest, kuidas leinast lahutatud perekond taas ühineb katkematus sugupõlvede ahelas.“

Lavastaja Kostja Novitski:
„Lavastuses põimuvad erinevad teatrivormid, stiilid ja žanrid. Millega see sarnaneb? Võib-olla maagilise realismi või realistliku muinasjutuga. Kuid kõige olulisem on see, et tegemist on aktsepteerimise ja andestamisega, oskusega lahti lasta. See on noorte inimeste jutustatud lugu paratamatusest ja sellest, kuidas sellega toime tulla.“

Osades:
Igor Titov
Nina Gusseva
Videol osaleb Aleksandr Feklistov

Lavastuse meeskond:
Lavastaja – Kostja Novitski
Dramaturg – Mihhail Durnenkov
Kunstnik-lavastaja – Anna Grebennikova
Tehnoloog-kunstnik – Anton Trošin
Video – Valeria Nikolitševa
Tehniline direktor, valguskunstnik ja helirežissöör – Tina Kowalski
Muusika – Igor Titov, Viktor Ignatjev
Operaator – Frol Podlesnõi
Disainer – Kit Hell
Peaprodutsent – Svetlana Dolja
Tegevprodutsent – Sofia Gromova

Mihhail Durnenkov on dramaturg ja stsenarist, üks 2000. aastate alguses kujunenud „Uue draama“ liikumise võtmeesindajaid. Aastatel 2012–2019 oli ta festivali „Ljubimovka“ kunstiline juht. Tema näidendeid on tõlgitud viieteistkümnesse keelde ja lavastatud enam kui kahekümnes riigis. 2022. aastal, sattudes oma sõjavastase seisukoha tõttu tagakiusamise alla, kolis ta Helsingisse, kus teeb koostööd Soome teatritega ning töötab vene-, ukraina- ja kakskeelsete noortega. Durnenkovi näidendid on Eesti publikule hästi tuntud Südalinna Teatri, Eesti Draamateatri, Punkti, Ugala ja Von Krahli lavastustest.

Kostja Novitski on lavastaja, kes töötab erinevates Euroopa riikides, muu hulgas Pariisi Théâtre de l’Épée de Bois’s ja Berliini Urban Theateris. Tema lavastus „Kes seal on?“ kuulus 2025. aastal Avignoni festivali Off-programmi ja pälvis mitmeid auhindu. Lisaks lavastajatööle osales ta 2024. aastal Lev Dodini laboratooriumis Théâtre National Populaire’is Lyonis. 2022. aastal lahkus ta Venemaalt.

Nina Gusseva on näitleja, lavastaja ja videokunstnik. Ta lõpetas Dmitri Brusnikini näitlejakursuse Moskva Kunstiteatri kool-stuudios, pärast mida töötas A. P. Tšehhovi nimelises Moskva Kunstiteatris ja teatris „Praktika“. 2019. aastal lõpetas ta Marina Razbežkina dokumentaalfilmi ja -teatri kooli, kus alustas tööd dokumentaalfilmi ja visuaalse kunstiga. Ta on osalenud Igor Titovi lavastuses „Lahkute? Lahkuge!“ (2023). Aastatel 2024–2025 oli ta Le Fresnoy – Studio national des arts contemporains resident. Praegu elab Berliinis.

Igor Titov on näitleja, lavastaja ja muusik (projekt Banvivan). Ta on Moskva Kunstiteatri kool-stuudio vilistlane, lõpetanud Dmitri Brusnikini kursuse. Töötas sõltumatus teatris „Brusnikini töökoda“, tegi koostööd teatriga „Praktika“, Meierholdi keskusega jt. Ta on lavastuse „Õigus puhkusele“ režissöör; lavastus käsitleb Aleksandr Galitši väljaarvamist Kirjanike Liidust. 2022. aastal lahkus ta Venemaalt. Elab ja töötab Berliinis. 2023. aastal lavastas Berliinis „Lahkute? Lahkuge!“, mis käsitleb Aleksandr Galitši saatust ja loomingut. Samuti osaleb ta Maksim Didenko lavastuses „Kremuljator“, mis valmis 2024. aastal Berliinis.

Anna Grebennikova on stsenograaf ja kunstnik-lavastaja. Ta töötab Viinis. Lõpetas RATI–GITISe Kamenkovitši–Krõmovi töökoja ning õpib alates 2023. aastast Viini Kunstiakadeemias. Koos Dmitri Krõmoviga lõi ta kaks lavastust – „Kaks“ ja „Boriss“. Ta on osalenud Uurali kaasaegse kunsti biennaalil, MMOMA-s, Ground Solyankas ja Winzavodis esitletud projektides. Ta on töötanud lavastuste ja performatiivsete projektidega Draamakunsti Koolis, Dramaturgia ja Lavastamise Keskuses, Jermolova teatris, Altai noorsooteatris, Moskva Kunstiteatris, Ulaanbaatari Mongoolia Draamateatris ning rahvusvahelistes projektides Viinis ja Berliinis. Wiener Festwocheni osaleja (2024).

Tina Kowalski on tehniline direktor, valguskunstnik ja helirežissöör. Ta on meediakunstnik, kes on spetsialiseerunud teatri ja installatsioonide valgus-, video- ja helikujundusele. Ta loob atmosfäärilisi lavaruumisid, mis avavad lavastuse rütmi ja emotsionaalset dramaturgiat. Töötab Berliinis ja teistes Euroopa linnades.

Svetlana Dolja – peaprodutsent. Ta tegi koostööd sõltumatu Moskva teatriga „Brusnikini töökoda“, töötas site-specific projektidega ning produtseeris aastatel 2017–2021 muu hulgas lavastusi „iPhuck 10. Tragöödia“ Pelevini romaani põhjal, „Norma“ Maksim Didenkoga Vladimir Sorokini romaani põhjal ning „10 päeva, mis vapustasid maailma“ lavastaja Juri Ljubimovi 100. sünniaastapäeva puhul. 2023. aastal kolis ta Berliini, kus produtseeris Igor Titovi lavastuse „Lahkute? Lahkuge!“, 2024. aastal Maksim Didenko „Kremuljatori“, 2025. aastal „Minu armastatud maa“ Jelena Kostjutšenko menuraamatu põhjal koostöös Kunstfest Weimari ja festivaliga VOICES Berlin.

Sofia Gromova on tegevprodutsent, kes elab ja töötab alates 2022. aastast Iisraelis ja Euroopas. Aastatel 2020–2026 oli ta teatrikompanii Fulcro juhtiv mänedžer; kompanii kolis 2022. aastal Venemaalt Iisraeli. Ta on pälvinud rahvusvahelise festivali ITSelf (Varssavi) žürii auhinna. 2022. aastal tegeles ta Tel Avivis kaasaegse dramaturgia festivali „Ljubimovka kaja Tel Avivis“ turundusega. 2024. aastal produtseeris ühe festivali VOICES Berlin sündmustest.

Ürituse ajal on korraldajatel õigus teha fotosid ja videosalvestusi ning avaldada materjale sotsiaalmeedias ja meedias.