CHOPIN 8.0 | POLONEES // Kirill Lissijenko // Musica Sacra Tartu
Kolmapäev, 27. mai kell 19:00 - 20:00
Tartu Jaani kirik
Frédéric Chopin (1810–1849)
Polonaise nr 1 op 26 nr 1
Polonaise nr 2 op 26 nr 2
Polonaise nr 3 op 40 nr 1
Polonaise nr 4 op 40 nr 2
Polonaise nr 5 op 44
Polonaise nr 6 op 53
Polonaise-Fantaisie nr 7 op 61
Kirill Lissijenko, klaver
Polonees on 3/4 taktimõõdus pidulik ballitants, mille juured ulatuvad Poola rahvatantsu. Oma väärika sammu, mõõduka tempo ja ülevoolava pidulikkusega kujunes see eriti populaarseks 18. sajandil, olles nii aadlipidustuste kui ka rahvusliku eneseteadvuse sümbol. Polonees ei ole lihtsalt tants – see on väärikuse, rahu ja sisemise jõu väljendus.
Just sellesse vormi andis Frédéric Chopin oma muusikalise hinge. Ta kirjutas poloneese peaaegu kogu oma elu vältel: esimene sündis juba 1817. aastal, kui helilooja oli vaid seitsmeaastane, ning viimane, kuulus Polonees-fantaasia, ilmus 1846. aastal, vaid kolm aastat enne tema surma. Just Chopini poloneesid on saanud selle žanri kõige tuntumateks ja tähendusrikkamateks teosteks. Kõige kuulsamate hulka kuuluvad Heroiline polonees op. 53 ja Sõjaväeline polonees op. 40 – teosed, milles kõlavad korraga nii uhkus, jõud kui ka sügav emotsionaalne pinge. Enamik Chopini poloneese on kirjutatud klaverile soolona, kuid nende kõla on avar ja orkestriline, justkui jutustaks üksainus pill terve rahva lugu. Chopini poloneesid on täis lüürikat ja poeesiat. Neis põimuvad rahvuslik uhkus ja isiklik igatsus, tantsuline rütm ja sügavalt romantiline hing
Frédéric Chopin (1810–1849) oli poola päritolu helilooja ja pianist, kes on tuntud eelkõige oma lüürilise ja emotsionaalse klaverimuusika poolest. Ta veetis suure osa oma elust Prantsusmaal, kus ta kirjutas enamiku oma loomingust. Pianistina esines ta peamiselt salongides, vältides suuri kontserdisaale. Chopini loomingus on poola rahvamuusika mõjutused ühendatud romantilise ajastu väljendusrikkusega. Tema muusikas leiduvad kaunid meloodiad, keerulised harmooniaid ja peen dünaamika muudavad tema mängija jaoks tehniliselt nõudlikud heliteosed sügavalt tundelisteks. Chopini elu jäi terviseprobleemide tõttu lühikeseks, kuid ühe mõjukama 19. sajandi heliloojana jättis ta muusikasse kustumatu jälje.
Kirill Lissijenko alustas klaveriõpinguid 11-aastaselt ja lõpetas lastemuusikakooli nelja aastaga. Georg Otsa muusikakoolis õppis ta klaverit Ia Remmeli ja Ralf Taali juures. 2010. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, kus tema õpetajateks olid prof. Lilian Semper, Irina Zahharenkova ja Age Juurikas. 2016. aastal lõpetas ta magistrikraadiga Sibeliuse Akadeemia Hui-Ying Liu-Tawaststjerna klaveriklassis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammermuusika magistrantuuri Matti Reimanni juhendamisel. Lisaks on ta ennast täiendanud tipppianistide, nagu Tamas Ungar, Rolf Plagge, Cyprien Katsaris, Daniel Pollack meistrikursustel. Ta on edukalt esinenud Helmi Valtmani Fondi konkursil ja Con Brio konkursil Tallinnas. 2015. aastal sai ta rahvusvahelisel Alion Balticu konkursil II preemia. Kirill esineb regulaarselt Eestis, Soomes, Rootsis, Itaalias ja Venemaal nii solisti kui ka kammermuusikuna. Tema ansamblipartneriteks on olnud näiteks Nadia Kurem, Sigrid Kuulmann, Silvia Ilves, Aare Tammesalu, Kristina Kriit, Toomas Vavilov, Neeme Ots, Andre Cebrian Garea ja Maria Veretenina. Klavessiinimängu on ta õppinud Reinut Tepi ja Imbi Tarumi käe all ning ning tegutsenud ka barokkansambli liikmena. Ta on töötanud Georg Otsa nimelise muusikakooli keelpilliosakonna klaverisaatjana. Orkestri solistina on ta esinenud näiteks koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestriga Paul Mägi juhatusel ning Itaalias Master Orchestraga Sergio Baietta juhatusel. Ta on ka Tallinnas toimuva festivali MozartFest kunstiline juht. https://www.lissijenko.com/
Tartu Jaani kirik • Jaani tänav 5, 51007 Tartu, Tartu maakond, Eesti
