Millest teha lavastust – eks ikka sellest, mida ei ole. Raha ei ole. Ravikindlustust ei ole. Usku ja lootust, et asi lähitulevikus paremaks võiks minna, pole. Hinnad on kallid, lõhe põlvkondade vahel aina süveneb ja Lähis-Idas lahendust ei paista. Aga põhiline – protesti ei ole. Kas olukord pole veel piisavalt halb, et me ei lähe tänavatele? Miks me ei protesti? Kas julgust pole? On – aga protestikultuuri iseseisvas Eestis ei ole, on vaid üksikud näited. Rahulolematus on valdav, kuid ometi jõuab see vaid vaikiva leppimiseni. Ja pealegi, mille vastu ja kuidas siis täpselt protestida?
Kõik algab isiklikust, väikesest protestist – “ei” ütlemisest. Olgu protestiakt nii väike või suur kui tahes. Ei, ma ei taha teha lõunauinakut. Ei taha hambaid pesta. Ei, ma ei maksa eurot kaubamajas kusemise eest. Ei, ma ei osta nende kanade mune. Ei, ma ei maksa automaksu. Ei, neid puid te maha ei raiu. Ei, ma ei ole nõus. Ei, ma ei lähe ära. Ei, ma ei jää vait. Ei, ma ei karda.
Seejärel jõuab asi tegudeni. Ma laman ülemisel naril, silmad lahti, ja teesklen magamist. Ma kusen tasulise vetsu ukse ette. Ma ütlen teenindajale, et see oli halvim pasta carbonara, mida ma oma elus söönud olen. Ma aheldan end kaelapidi tüve külge ja seisan harvesteri ette. Ma vaidlen vastu. Ma võtan rikastelt ja jagan vaestele. Ma teen oma reisikohvrist kilbi. Ma kougin keelatud lipu põrandalaudade alt välja. Ma panen suusaprillid ette ja katan oma naha toidukilega, et pisaragaasi tõrjuda. Ma suunan laserkiire turvakaamerasse. Ma võtan laulu üles. Ma karjun täiest kõrist. Ma jätan porised jalajäljed vaibale. Ma seisan linnaväljakul, valan end bensiiniga üle ja tõmban tikku. Ma annan tagasisidet.
“Tagasiside” jätkab Von Krahli trupi otsingut, kuidas luua lavastusi, mis ühendavad poeetilise ja poliitilise, isikliku ja ühiskondliku. See lavastus ei taha ainult teatris toimida – meie sihiks on, et see käivitaks avaliku arutelu ja looks pinnase uueks protestiesteetikaks Eestis.
Ilma tagasisideta ei toimu õppimist, ei toimu arengut. Tagasiside peab olema õigeaegne – et olukord ei eskaleeruks sinnani, kust enam tagasi ei saa. Me tahame anda tummadele hääle tagasi. Alustades iseendast.
Von Krahli teatri noor trupp alustab oma teist hooaega teatris. Jätkame sealt, kus eelmisel pooleli jäime. “Monoliit Estonia” viis teatri tänavatele, nüüd toome tänava black boxi.
Lavastus sünnib trupi koosloomel ja tegeleb protestiga selle sõna kogu ulatuses. Narratiiv rullub lahti ja liigub laval nagu Hong Kongi protestijad tänavatel: kiirelt, efektiivselt ja struktureeritult ning ootamatu, ebastandardse trajektooriga – et olla politseist (ja teatripublikust) alati sammu võrra ees.
Lavastaja: Juhan Ulfsak
Kunstnik: Kristel Zimmer
Helilooja ja muusikaline kujundaja: Hendrik Kaljujärv
Lavastusdramaturg: Eero Epner
Valguskunstnik: Priidu Adlas
Efektid ja pürotehnika: Enar Tarmo
Üles astuvad: Liisa Saaremäel, Kristina Preimann, Edgar Vunš, Herman Pihlak, Karl Birnbaum, Markus Andreas Auling
Esietendus Von Krahli Teatris 27. novembril 2025
Von Krahli Teater • Telliskivi tänav 60a, 10412 Tallinn, Harju maakond, Eesti
