Meediahariduse konverents 2025: ekraanid ja hinged – elu digimaailmas

Neljapäeval, 23. oktoobril Rakveres toimuv meediahariduse aastakonverents „Ekraanid ja hinged – elu digimaailmas“ keskendub valeinfo ja info ülekülluse mõjule nii inimese, kogukonna kui ka ühiskonna tervisele.

Osaliselt toimub konverentsist ka otseülekanne. Kohapeal konverentsil osalemiseks palume registreeruda.

Tänapäeval tegutseme üha enam digitaalses ruumis, kust otsitakse infot ja kontakte, kus suheldakse, kujundatakse ja vahetatakse arvamusi päevakajalistel teemadel. Kuidas aga see mõjutab meie vaimset tervist? Info üleküllus ja tähelepanumajandus koormavad vaimset tähelepanu ning raskendavad süvenemist, kutsudes esile vajaduse infohügieeni ja teadliku meedia tarbimise järele. Valeinfo õõnestab usaldust, lõhestab kogukondi ja ohustab vaimset turvatunnet, mistõttu on oluline tõsta ühiskonnas meediakirjaoskust.

Päeva juhib ja muudab muhedaks Tartu Ülikooli ajakirjandusharidusega Maalehe reporter Rein Sikk, kes on Virumaal ajakirjanikuna töötanud enam kui 40 aastat ja pea sama pikk on ka tema staaž meediaõpetajana.

Konverentsi päevakava

09.00–10.00 Hommikukohv ja infoala külastamine

10.00–10.10 Tervitussõnad (otseülekanne)
Rein Sikk, päevajuht, Maalehe reporter ja meediaõpetaja

10.10–10.35 Tõejärgne oht: desinformatsioon ja demokraatia kriis / The Post-Truth Threat: Disinformation and the Crisis of Democracy (inglise keeles, otseülekanne)
Pekka Kallioniemi, desinformatsiooni ja sotsiaalmeedia ekspert (Soome)
Demokraatia tugineb tõele ja usaldusele. Tänapäeval levivad valed aga kiiremini kui faktid ja desinformatsiooni kasutatakse poliitilise relvana. See ettekanne vaatleb, kuidas nii demokraatiate seest kui ka väljastpoolt pärit valenarratiivid meie ühiskondi nõrgestavad ja mida me saame teha nende kaitsmiseks.

10.35–10.55 Digitaalse sisu modereerimise lahtipakkimine: poliitikad, automatiseerimine ja vaimne tervis / Unpacking Digital Content Moderation: Policies, Automation and Mental health (inglise keeles, otseülekanne)
Dr Anna Antonakis, Berni Rakendusteaduste Ülikooli vanemteadur (Šveits)
Internet on täis kahjulikku ja eksitavat sisu. Keegi peab selle ära koristama. Seda teevad inimesed, kes näevad päevast päeva digimaailma kõige koledamat poolt. AI üritab aidata, aga lõpuks jääb otsustamine ikkagi inimesele – inimmoderaatoritele. See töö on nähtamatu, alamakstud ja vaimselt kurnav. Euroopa Liit kehtestab reegleid, aga küsimused jäävad: kes vastutab, kes kaitseb moderaatoreid ja kas meediapädevus võiks olla püsiv kaitsefilter?

10.55–11.40 Paneeldiskussioon: Ellujäämine narratiivide lahinguväljal / Survival on the battlefield of narratives (inglise keeles, otseülekanne)
Moderaator: Maia Klaassen, Tartu Ülikooli meediapädevuse nooremteadur
Osalejad:
Martin Laine, Delfi uuriv ajakirjanik
Pekka Kallioniemi, desinformatsiooni ja sotsiaalmeedia ekspert (Soome)
Anna Antonakis, Berni Rakendusteaduste Ülikooli vanemteadur (Šveits)
Sagedasti kuuleme sellest, et levib üks või teine narratiiv. Aga kust ikkagi need narratiivid tulevad ja miks? Milline roll on seejuures sotsiaalmeedial või tehisintellektil? Desinformatsiooni eksperdi ning meediauurijate arutelus selgub, kuidas valeinfo strateegiad ja poliitiline manipulatsioon toimivad, õõnestavad usaldust ning põhjustavad lõhesid ühiskonnas. Samuti uuritakse, millised on peamised ohud info- ja meediamaastikul ning mis aitab inimestel kriitilisemalt ja teadlikumalt infot mõista ja hinnata.

11.40–12.00 Aasta meediapädevuse edendajate autasustamine

12.00–12.45 Lõunapaus

13.00–13.45 Meediataiplikud jalutuskäigud Rakvere linnas

Toimuvad kolm erinevat ettekannet jalutuskäigu vormis, palume valida osalemiseks üks.

1. Kohalood ja kultuur meedias
Kadri Mark, Rakvere Riigigümnaasiumi õpetaja ja meedianõunik
Suundume Vallimäele, teatri juurde ja Rahvaaeda. Arutleme, kuidas ajakirjanduses ilmunud kohalood mõjutavad meie suhtumist nendesse paikadesse. Mõtiskleme, kuidas täidab teater elava meedia rolli ja mõjutab ühiskondlikku arvamust.

2. 100 aastat kohalikku ajakirjandust: ajalooliselt Pikalt tänavalt südalinna
Eva Samolberg, Virumaa Teataja peatoimetaja

3. Haridusteemad meedias – kelle roll & mil moel on koolielu meedias jagada?
Liisa Puusepp, Rakvere Riigigümnaasiumi koolijuht
Jalutuskäigul arutleme, mida ja kuidas saame meedia- ja linnaruumist haridusellu tuua, et õppimist toetada. Peame aru, kuidas erinevatel osapooltel (kool ise, ajakirjandus, kogukond jne) on võimalus meediaplatvormidel jagada lugusid, mis hariduselu toetavad, et fookuses ei oleks koolide edetabelid, eksamiärevus või õpetajatöö keerukus. Alustame oma teekonda Kastani puiesteelt, möödume Spordikeskusest, Rakvere Riigigümnaasiumist, Ukuaru muusikamajast ja Rakvere Vabaduse koolist.

14.00–17.00 Loengud

14.00–15.00
Kultuur hübriidsõja rindel: Narva muuseumi kogemus (otseülekanne)
Maria Smorževskihh-Smirnova, Narva Muuseumi juht, Aasta eurooplane 2025
Venemaa täiemahulise sõjalise sissetungi algusega Ukrainasse kaasnes ka ulatusliku hübriidsõja käivitamine. See konflikt ulatub kaugele väljapoole otsese sõjategevuse piire ning selle kasutatavad meetodid ja vormid on äärmiselt mitmekesised. Eriti teravalt on seda tunda Venemaa piiriäärses Narva linnas, kus suure osa elanikkonnast moodustavad inimesed, kes elavad peamiselt Venemaa infoväljas. Narva muuseumi juht jagab oma kogemust sellest, kuidas toime tulla sellise sõjapidamise vormiga.

Ütle, kes on su sõbrad …: Noored tehiskaaslaste kütkes
Andra Siibak, Tartu Ülikooli meediauuringute professor
Juturobotitest on tänapäeva noorte jaoks saanud olulised (tehis)kaaslased; nõuandjad, sõbrad ja partnerid. Kui mõnede noorte jaoks pakuvad juturobotid ideaalset võimalust väheke eksperimenteerida ja fantaseerida suheldes ilukirjandusest ja popkultuurist tuntud tegelaskujusid kujutavate juturobotitega (nt Harry Potter, Daenerys Targaryen), siis teiste jaoks on see võimalus taaselustada enda lahkunud pereliikmeid, või kujundada enda maitse jaoks ideaalne poiss-või tüdruksõber. Lisaks sõbralikele vestlustele võivad juturobotid aga olla ka äärmiselt pahelised, näiteks julgustada noori enesehävituslikule käitumisele (nt õhutada suitsiidile, eneselõikumisele, enesenäljutamisele).

Eestis läbi viidud empiiriliste uuringute, Teaduskirjanduses ilmunud artiklite ja rahvusvahelises meedias avaldatud lugudele toetuvalt, tutvustan ettekandes, millistel eesmärkidel noored juturobotitega suhtlusesse astuvad ja milliseid ohte ja võimalusi selline suhtlus võib kaasa tuua. Arutlen neil teemadel tuginedes enda ja Giovanna Mascheroni koostöös valminud monograafiale Children and AI – Changing Digital Childhoods? (Palgrave, ilmumas).

15.10–16.10
Sotsiaalmeedia ei pea olema solgiauk: kuidas õpetada kodanikujulgust? (otseülekanne)
Maria Murumaa-Mengel, Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor
Sotsiaalmeediakeskkonnad on muutumas järjest kaootilisemaks ja tigedamaks – levib rohkelt väärinfot, desinfot ja lihtlabast sõimu. Et inimesed ei kaotaks lootust ja ei langeks letargilisse “minust-ei-olene-niikuinii-midagi-las-maailm-põleb” musta auku, on meil vaja väikeseid “asju”, mida saame kõik koos ette võtta, et olukorda parandada. Ettekandes räägime kolme tüüpi mikrosekkumistest ja levinud sotsiaalmeedia kaudu toimuvatest isikuvastastest rünnakutest ning sellest, kuidas end nende vastu kaitsta.

Tehnoloogia, tähelepanu ja toimevõime – kuidas digirikkas maailmas täie mõistuse juurde jääda?
Katrin Tiidenberg, Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor
See, kas digitehnoloogia kasutamine on meile hea või halb on jätkuvalt päevakajaline teema nii igapäevastes kui teaduslikes keskusteludes. Mõistetav ka, tegemist on olulise küsimusega nii ühiskondliku (mõju demokraatiale, väärinfo levikule, õiglusele, vabadusele) kui üksikisiku heaolu jaoks. Selles ettekandes arutleme nii Eestis kui rahvusvaheliselt läbi viidud teadusuuringute põhjal selle üle, kuidas on digitihedas maailmas seotud tervis, tähelepanu ja toimevõime ning milline meedia,- ja digiharidus aitab meil toime tulla ja täie mõistuse juurde jääda.

16.15–17.00
Tasakaalukalt läbi infoajastu – ilmajäämise hirmust ilmaolemise rõõmuni (otseülekanne)
Marit Kannelmäe-Geerts, Peaasi.ee haridussuuna juht ja vaimse tervise esmaabi koolitaja
Ettekanne loob pildi tänapäeva noore ja täiskasvanu igapäevaelust, mille paratamatuks osaks on ka digimaailm. Mõtestame lahti, kuidas hoida empaatilise, tasakaaluka ja mõistva täiskasvanu rolli. Vaatame otsa ohtudele ja võimalustele, mille osas olla tähelepanelik nii ise kui ka noori toetades.

Popkultuuri kasutamine ennetussõnumite edastamiseks
Maarja Punak, Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonispetsialist
Kuidas rääkida noortega keerulistest teemadest? Äkki on meil võimalik kasutada juba olemasolevaid filme, seriaale, raamatuid või mõnda suunamudija kontot, et arutelule stardipauk anda? Politsei vaatevinklist lähtuvalt mõtiskletakse ettekandes sellistel teemadel nagu kiusamine, radikaliseerumine, manosfäär ja propaganda.

17.05–17.20 Sõnavõtt (inglise keeles, otseülekanne)
Roxana Mînzatu, Euroopa Komisjoni sotsiaalõiguste, oskuste, kvaliteetsete töökohtade ja valmisoleku eest vastutav asepresident (Rumeenia)

17.20–17.25 Konverentsi lõpetamine

Meediapädevuse aastakonverentsi korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Tartu Ülikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Euroopa Komisjoni esindusega Eestis, Riigikantselei, Politsei- ja Piirivalveametiga, Rakvere Riigigümnaasiumiga ning Soome suursaatkonnaga. Konverentsi toetab projekt MeediaRadar, mis toimub aastatel 2024–2028 RaRa ja Kultuuriministeeriumi koostöös. Projekti on kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.

Sündmust jäädvustab piltnik ning pilte kasutatakse RaRa ja tema partnerite kanalites. Kui sa seda ei soovi, siis palun anna sellest pildistajale märku.
Konverentsil osalemine on tasuta.
Ingliskeelsetel sõnavõttudel on tõlge eesti keelde.
Osalejatele väljastab Eesti Rahvusraamatukogu koolitustunnistuse.
Osalejatel on võimalus saada Aqva Spa majutuse soodustust –10%.