Keelatud Filmide Teisipäev: "Jäljed"
Teisipäev, 7. oktoober kell 19:00 - 22:00
Kinomaja, Uus 3, Tallinn
7. oktoobril kell 19 - Kaljo Kiisk “Jäljed” (1963).
Filmile teeb sissejuhatuse ajaloolane Kristo Nurmis ning pärast filmi avab Kiisa käekirja meie kõigi aegade viljakaima režissöörina filmikriitik Tristan Priimägi.
Heino Raagen ja tema rindekaaslased alutavad kodukülla jõudes uut võitlust - kolhoosi asutamist. Sõjaaja kannatused ja hirmud on inimesi räsinud, kuid nad hoiavad kokku ja kaitsevad omasid. Heino kallim Valve ei räägi talle oma metsas varjunud venna Roberti plaanidest ja tagajärjeks on nende armastuse purunemine. Elu läheb edasi, kuid pettumus ja viha nõuavad oma ohvreid veel aastategi pärast.
Kaljo Kiisk on üks kõige rikkalikuma loomingulise pagasiga Eesti filmirežissööre ja tänavu 3. detsembril möödub 100 aastat tema sünnist. Tema käe all on valminud meie filmiajaloo tippteosed nagu “Vallatud kurvid” (1959), “Keskpäevane praam” (1967), “Hullumeelsus” (1968) või “Nipernaadi” (1983). Nõukogude võimu ajal enese kunstnikuna teostamine oli pidev laveerimine tsensuuriga, millega Kiisk esmakordselt kimpu jäi kui ta asus lavastama Ants Saare stsenaariumi põhjal filmi “Jäljed” (1963) - esimest metsavendluse kui dissidentluse temaatikat puudutavat filmi Nõukogude Liidus.
Suurepäraste näitlejatega nagu Ada Lundver, Mati Klooren, Hugo Laur, Kaarel Karm, Rein Aren jt räägib “Jäljed” valusalt tuttava loo võimu korrumpeerivast mõjust inimesele, keerates sellele peale kollektiviseerimise vindi, millele lisab mõrudust nõukogude okupatsiooni pärand. See on hinnaline ajastu dokument tavalise inimese ahtakestest võimalustest suures nõukogude vennasrahvaste peres ja eriti väärtuslikuks teeb filmi Mati Klooreni kehastatud Heino Raageni dilemma, kes ei suuda otsustada kogukondliku inimlikkuse ja parteiliste eesmärkide vahel. Selle vastuolu esile tõstmine tolle aja mängufilmis on saavutus omaette ja paraku kaasnes sellega ka saatus jääda ilma üleliidulisest linastusloast ehk filmi tohtis näidata ainult Eestis ja sealgi kõigest üksikute koopiatena. Lisaks pidi Kiisk filmima lõppu juurde peategelase lausutud repliigi, mis kogu filmiga sündinud segaduse vaatajate jaoks lahti seletaks ja kahetimõistetavuse ära siluks. Põhiline süüdistus võimude poolt seisnes sellest, et praktiliselt esimest korda nõukogude kinos julgeti näidata Siberisse saatmist.
“Jäljed”
Režissöör: Kaljo Kiisk
Aasta: 1963
Pikkus: 92 minutit
Osades: Mati Klooren, Hugo Laur, Kaarel Karm, Rein Aren, Ada Lundver, Rudolf Nuude, Jüri Järvet, Oskar Liigand, Sirje Arbi jt
Õigused: Tallinnfilm (Eesti Filmi Instituut)
––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
Kinoliidu majas ehk Kinomajas oli kunagi ühe teise režiimi ajal ka propaganda büroo. Sellest lähtuvalt sündis plaan äratada Kinomaja kinosaalina taas ellu ja teha seda salongilikus, avatud baari ja laudade-toolidega ürituse formaadis, kus filmidele eelneb sissejuhatus või järgneb vestlus, mis aitab kunagist tsensuuri läbi filmikunsti mõtestada. Eks loominguline vabadus ole rünnaku all mingil määral iga riigikorra ajal ja läbi olnud aegade kogemuse saame ehk paremini aru ka tänastest võitlustest ja võitlejatest.
Oktoobrikuu teisipäevadel linastuvad neli teost kahest eri ajastust. Kõigepealt Kaljo Kiisa “Jäljed” (1963) ja siis Vladimir Karasjovi “Lindpriid” (1971) ajast, mil filme tehti Tallinnfilmis ja Eesti Telefilmis ning vabariigi asemel oli Nõukogude Eesti. Seejärel Andres Maimiku ja Jaak Kilmi “Päkapikudisko” (2001) ning Artur Talviku “Baruto - tõlkes kaduma läinud” (2009) ajast kui oli kaameraga justkui palju rohkem lubatud teha kui praegu.
Baar on avatud kogu ürituse vältel ning istumine toimub laudades.
Kinomaja, Uus 3, Tallinn • Uus tänav 3, 10111 Tallinn, Harju maakond, Eesti
