Kadri-Ann Sumera kontsert "XX sajandi esimene kümnend"

Kadri-Ann Sumera, klaver
XX sajandi esimene kümnend
Romantism, impressionism, ekspressionism, modernism

Kavas: Nikolai Medtner, Claude Debussy, Aleksandr Skrjabin, Mart Saar

K. 3. aprillil Rakveres, Lääne-Virumaa Keskraamatukogus
E. 8. aprillil Viljandis, Muusikakooli Orkestrimajas
T. 9. aprillil Valga Muusikakoolis
N. 18. aprillil Tartus, Tubina saalis
N. 2. mail Tallinnas, MUBAs (sarjas „MUBA meistrid”)

XX sajandi algus oli kunstis ja muusikas erakordselt kirev aeg. Üheskoos eksisteerisid – kohati omavahel teravas vastuollus olles – kõikvõimalikud erinevad stiilid ja voolud, uuendused ja traditsioonid, väärtused ja esteetikad. Ühtlasi oli see aeg, mil Eesti kultuur hakkas selgelt ja eneseteadlikult vormuma, muusikaühingud ja kunstikoolid tekkima ja esimesed vaieldamatud kultuuri suurkujud esile kerkima. Ja kogu maailma ümbritsevast kirevusest ahmiti infot, töödeldi läbi ning kujundati midagi omanäolist.
Oma seekordsesse kavasse olen võtnud teoseid neljalt väga erineva helikeelega autoritelt, kava ühendavaks jooneks on see, et kõik need teosed on loodud 20. sajandi esimesel kümnendil (kõige hilisem on Mart Saare Skizze aastast 1910) suurepäraselt klaverit valdavate heliloojate poolt. Nikolai Medtner on põhjendamatult oma pisut vanemate põlvkonnakaaslaste Rahmaninovi ja Skrjabini varju jäänud, aga tema teoste isikupära ja väärtust on viimastel aastakümmetel hakatud üha enam taasavastama ja hindama. Romantilisele pianist-heliloojale kohaselt on Medtneri klaverimuusika virtuoosne ja suurejooneline, täis kauneid meloodiaid ja suuri tundekaari. Tema klaverikäsitlus on väga polüfooniline ja tihe, aga vahest avaldub Moskvas kasvanud ja tegutsenud autori saksa päritolu beethovenlikus motiividega mängimises ja polürütmias, mis toob muidu romantiliselt voogavasse muusikasse omapärased kandid ja matemaatilised nurgad.
Üks suuremaid stiiliuuendajaid XX sajandil oli Claude Debussy. Peale esimesi muusikalisi otsinguid Wagneri stiilis pööras ta romantismile otsustavalt selja. Tema muusikas näeme rohkem pilte kui vohavaid tundeid, ta kirjeldab, mitte ei ela läbi. Tsükkel „Estampes” („Gravüürid”) viib meid kolme eri paika: idamaiste templite igavikulisse rahusse, igatsusest ja salapärast tulvil sumedasse Andaluusia õhtusse ja rabistavasse vihmasajusse Normandia roheluses.
XX esimesel kümnendil õppis Mart Saar Peterburis, kus kuulis vaimustusega toonaste modernistide, muuhulgas Debussy ja Skrjabini loomingut, mis jäid teda mõjutama elu lõpuni. Saar on tänini üks kõige mitmekülgsema helikeelega eesti heliloojaid, kelle muusika mõjub ka praegu värskelt ja ootamatult. Seekordses valikus on salonglikke romantilisi tantse, helge ja nutikas Prelüüd ja fuuga ning ehk aastakümmeteks kõige modernistlikumaks eesti heliteoseks jäänud Skizze.

Kadri-Ann Sumera on mitmekülgne pianist, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. Olulisel kohal tema repertuaaris on eesti ja eriti ta isa Lepo Sumera muusika, kelle klaveriloomingu on ta salvestanud plaadile. Koostöös Iris Oja ja teiste lauljatega on käsil Mart Saare laulupärandi salvestamine; seni on ilmunud kaks albumit ning kolmas on tulekul. Kadri-Ann on olnud osaline mitme XX sajandi olulise suurteose esmaesituses Eestis, näit. Karlheinz Stockhauseni "Mantra" või John Cage'i "Tantsud prepareeritud klaveritele". Ta on teinud mitmete talle kirjutatud teoste esiettekandeid ning salvestanud Eesti Raadio arhiivi erinevate ajastute soolo- ja ansambliteoseid.
Kadri-Ann on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õpetajad Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusikaakadeemias (professor Peep Lassmann) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (professsor Arbo Valdma), kust sai nov. 2004 magistridiplomi (Konzertexamen). Oli aastal 2004/5 Ensemble Modern`i stipendiaat Frankfurdis.
Kadri-Ann on teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga ning olnud pedagoog ja kontsertmeister Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Hooajal 2015/16 töötas ta õppejõuna Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt), alates sügisest 2016 Georg Otsa nim. Tallinna muusikakoolis ning alates 2022 sügisest Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA). Aastaid on ta vedanud koolikontsertide projekte MTÜ Kammermuusikute tegevliikmena. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas ja Gröönimaale.
Aastast 2023 on Kadri-Ann Sumera ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema sulest on ilmunud eluloolistel seikadel põhinev raamat „Seitsme aja raja taga” ja romaan „Basiliski lapsed”.

Koduleht: www.kadriannsumera.eu