Kalev Kuljus- oboe
Julia Biosca Kuljus- tšello
Marko Martin- klaver
Kammerkoor COLLEGIUM MUSICALE- dirigent Endrik Üksvärav
solist Helina Kuljus
ETV TÜTARLASTEKOOR- dirigent Aarne Saluveer
solist Annabel Kuljus
Kalev Kuljus on õppinud Tallinna Muusikakoolis ja Tallinna Muusikakeskkoolis, lõpetanud oboe eriala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Lyoni Rahvuslikus Kõrgemas Konservatooriumis ja Karlsruhe Riiklikus Muusikaülikoolis. Peale selle on ta täiendanud end paljudes rahvusvahelistes meistriklassides. Kuljus on olnud võidukas mitmel konkursil: pälvinud esikoha Eesti puhkpillimängijate võistlusel (Tallinn, 1990), Cruselli nimelisel puhkpillimängijate konkursil Soomes (Uusikaupunki, 1999), kammermuusikakonkursil „Junge Podium Musiker“ Saksamaal (Mannheim, 2000) ja konkursil „Praha kevad” Tšehhis (2001) ning saanud IV koha ja parima oboemängija tiitli konkursil „Pacem in Terris” Saksamaal (Bayreuth, 2000).
Kuljus on olnud soolo-oboist orkestris Filharmonica Arturo Toscanini Itaalias (2004–2010) ning oboerühma kontsertmeister Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris (2000–2003). Külalis-soolooboistina on ta tegutsenud Birminghami Sümfooniaorkestris (2003–2011), Baieri Raadio orkestris (2003–2011) ja Peterburi Sümfooniaorkestris (2001–2002). Lisaks on Kuljus mänginud Tallinna Kammerorkestris, Põhjamaade Sümfooniaorkestris, Soome-Eesti Barokkorkestris, Müncheni Filharmoonikutes, orkestrites DSO Berlin ja RSB Berlin, Lyoni Kammerorkestris jpt-s. Aastatel 2002–2004 mängis Kuljus külalissoolooboistina Berliini Filharmoonikute ridades, esinedes mh Salzburgi Festivalil ja sir Simon Rattle’i inauguratsiooni kontserdil.
2002. aastast on Kuljus Põhja-Saksa Raadio Sümfooniaorkestri ehk NDR Elbphilharmonie orkestri soolo-oboemängija. 2017. aastal avas ta Hamburgis Euroopa ühe uhkeima kontserdimaja – Elbphilharmonie – Benjamin Britteni 1. metamorfoosiga „Paan” „Kuuest metamorfoosist“ soolooboele. Hinnatud solistina on ta esinenud väga paljude orkestrite ees ja teinud koostööd selliste nimekate dirigentidega nagu Esa-Pekka Salonen, Claudio Abbado, Sir Simon Rattle, Daniel Barenboim, Mariss Jansons, Lorin Maazel, William Christi, Zubin Mehta, Bernard Haitink, Christoph von Dohnányi, Christoph Eschenbach, Riccardo Muti, Jukka-Pekka Saraste, Juha Kangas jt. Eesti dirigentidest kuuluvad siia Neeme Järvi, Paavo Järvi, Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Anu Tali, Olari Elts ja Risto Joost.
Soolokontserte on Kuljus andnud nii Euroopas, Kaug-Idas kui LõunaAmeerikas. Kuljuse repertuaari kuuluvad enamik peamisi oboekontserte barokist kaasajani. Eesti heliloojatest on Kalev Kuljusele kirjutanud teoseid Mari Vihmand („La Question“), Tõnu Kõrvits („Metsalill“, „La Folia“, „Metsalinnud“), Helena Tulve („Valvaja”) ja Mart Siimer („Varjud lumel“).Kuljus tegutseb ka oboe õppejõuna. Pedagoogilised väljakutsed sisaldavad muuhulgas õppejõu ametit Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Shanghai Sümfooniaorkestri akadeemias, aga ka meistrikursusi Jaapanis (Tokyos, Osakas, Kyotos, Nagoyas, Nahas), Helsingi Sibeliuse Akadeemias, Leipzigi ja Lübecki muusikakõrgkoolides jm.2023. aasta mai kuus toimus Pärnus Eesti muusikaajaloo esimene täismahus oboekontserdi maailmaesiettekanne, mis on kirjutatud Kalev Kuljusele. Helilooja Rasmus Puur, dirigent Mihhail Gerts, Pärnu Linnaorkester, solist Kalev Kuljus.2024. aasta novembri kuus tuli NDR Elbphilharmonie-s maailmaesiettekandele Erkki SvenTüüri oboekontsert, mis on kirjutatud Kalev Kuljusele. Dirigent maestro Paavo Järvi. 2025. aastal esitasid nad Eesti Festivaliorkestriga Tüüri kontserti Pärnus.2025. aastal pälvis Kuljus Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia silmapaistva kontserttegevuse ning Erkki-Sven Tüüri oboekontserdi virtuoosse ettekande eest.Kalevit seob Avinurmega vanaema ja vanaisa Evi ja Evald Tamm.
JULIA BIOSCA KULJUS õpib Saksamaal Heinrich-Heine Ülikoolis, Düsseldorfis, muusikateadust ja inglise kirjandust. Ta on mänginud tšellot 15 aastat ja harfi 7 aastat. Enne ülikooliõpinguid Saksamaal õppis ta ühe aasta Barcelonas, Taller de Músic ülikoolis, džässmuusikat. Juba lapsena osales ta arvukatel muusikakonkurssidel üle Saksamaa, kuid nüüd keskendub akadeemilisele tööle muusikaga. Lapsena on Julia veetnud palju aega Avinurmes, vanavanema juures.
MARKO MARTIN
Esther Honensi rahvusvahelise konkursi (2000) ja Gina Bachaueri rahvusvahelise konkursi (1998) laureaat Marko Martin on andnud kontserte paljudes maailmakuulsates saalides nagu Londoni Barbican Hall ja Wigmore Hall, Hamburgi Musikhalle, Leipzigi Gewandhaus, Toronto Glenn Gould Studio jm.
Martin on esinenud paljudes Euroopa riikides, Põhja-Ameerikas, Jaapanis, Hiinas ja Lõuna-Koreas. Ta on teinud koostööd orkestritega nagu Londoni The Philharmonia Orchestra, Calgary filharmooniaorkester, Ottawa National Arts Centre Orchestra, Bergslagens Kammarsymfoniker, Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Liepaja sümfooniaorkester, Põhjamaade sümfooniaorkester, ERSO, Tallinna Kammerorkester, EMTA sümfooniaorkester, TMKK sümfooniaorkester jt.
Marko Martini mängus on tunnustust leidnud lüürilisuse ja energiakülluse köitev harmoonia.
See ilmneb eriti tema Brahmsi, Liszti ja Schuberti teoste interpretatsioonis. Samuti on ta kaasaegse muusika hinnatud interpreet. Tema ansamblipartneriteks on tuntud Eesti instrumentalistid ja lauljad. Samuti on ta teinud koostööd teiste maade muusikutega, sh. Irina Botškova, Arve Tellefsen, Andrej Bielow, Maxim Rysanov, Daedalus kvartett, Jacques Thibaud Trio.
Marko Martinil on ilmunud kaks sooloplaati Schuberti ja Liszti teostega (Abbas Records 1998; Arktos 2002). Ta on salvestanud raadiojaamadele BBC, CBC ja ERR.
Marko Martin õppis Tallinna Muusikakeskkoolis Lembit Orgse juures, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Peep Lassmanni klaveriklassis ning Londoni Guildhall School of Music and Drama`s prof Joan Havilli käe all.
Marko Martin on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Ta on pälvinud helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2000) ja Neeme Järvi nimelise noore muusiku auhinna (2005).
2024. aasta sügisel tunnustati Marko Martinit Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga kõrgetasemelise ja kunstiliselt isikupärase kontserttegevuse eest hooajal 2023/2024.
HELINA KULJUS
Sopran Helina Kuljus on õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Peale selle on Helina ennast täiendanud Jassi Zahharovi ja Endrik Üksvärava juures. Helina on kammerkoori Collegium Musicale sopran ja solist koori asutamisest alates 15 aastat tagasi. Helina lauljakarjääri täiendavad veel koostöö Eesti Filharmoonia kammerkooris ning ooperiprojektid Birgitta festivalil ja Nargen festivalil. Helina on teinud koostööd mitmete dirigentidega, nende hulgas Endrik Üksvärav, Tõnu Kaljuste, Risto Joost, Andres Mustonen jpt. Helinat seob Avinurmega nii nagu Kalevit vanaema ja vanaisa Evi ja Evald Tamm.
ANNABEL KULJUS õpib Tallinna Saksa Gümnaasiumis saksa osakonnas ja on sel aastal lõpetamas nii Saksamaa Abituri eksameid kui gümnaasiumit. Ta on õppinud kromaatilist kannelt Tallinna Muusikakoolis ja on laulnud ETV Muusikastuudio koorides üle 10 aasta – alustades mudilaskoorist, seejärel lastekoor ja nüüd ETV tütarlastekoor.
KAMMERKOOR COLLEGIUM MUSICALE on tuntud ja tunnustatud oma kõla ja kõrgetasemeliste esituste poolest. Koori asutaja ja dirigent on Endrik Üksvärav. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega, eriti oluline on Eesti heliloojate looming. Peale a cappella teoste esitatakse suurvorme. Koori viieteistkümne tegevusaasta sisse jäävad kontserdid ja festivalid nii Eestis kui ka Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Tšehhis, Poolas, Soomes, Portugalis, Lätis, Maltal, Iisraelis, Liibanonis, Kreekas, Hollandis, Jaapanis, USA-s ja Kanadas. Olulistest festivalidest saab välja tuua näiteks „Rhein Vokal“ ja Schleswig-Holsteini festival Saksamaal, Al Bustani rahvusvaheline festival Liibanonis, „Moravsky Autumn“ Brnos, Tšehhis, „Wratislavia Cantans“ Poolas ja “Copenhagen Jazz Festival” Taanis.
Collegium Musicale on teinud koostööd A. Mustoneni, T. Kaljuste, A. Bironi, K. Putninši jp dirigentidega. Kollektiividest on koostööd tehtud Tallinna Kammerorkestriga, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, Klaaspärlimäng Sinfoniettaga, Hortus Musicusega, Helsingi Barokkorkestriga (Soome), Hamiltoni Filharmoonia orkestriga (Kanada), Raschér Saxophone Quartet´ga (Saksamaa), NFM Leopoldinum Kammerorkestriga (Poola) ja barokk ansambliga Barrocade (Iisrael).
Eesti heliloojatest on enim esitatud Veljo Tormise, Erkki-Sven Tüüri, Tõnu Kõrvitsa, Pärt Uusbergi ja Arvo Pärdi loomingut. Koor on plaadistanud Eesti heliloojate muusikat: Pärt Uusberg, Veljo Tormis, Cyrillus Kreek, Maria Faust, Erki Pärnoja, Erkki-Sven Tüür, Rudolf Tobias ja Tõnu Kõrvits. Erkki-Sven Tüüri koorimuuskaalbum „Canticum Canticorum Caritatis“ pälvis Saksamaa plaadikriitikute ühenduse auhinna „Preis der deutschen Schallplattenkritik“. Collegium Musicale on salvestanud ka filmimuusikat.
2017. aastal võitis koor EBU rahvusvahelise koorikonkursi „Let the People Sing“ grand prix. Eesti Kooriühing on tunnustanud Collegium Musicalet kolmel korral aasta koori tiitliga (2017, 2014 ja 2011). Eesti Kultuurikapitali helikunsti sihtkapital tunnustas kammerkoori Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksväravat 2018. aastal aastapreemiaga Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui ka välismaal. Koori tegevust toetavad Kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla.
EESTI TELEVISOONI TÜTARLASTEKOOR kasvas välja lastesaadete toimetuse juurde Aarne Saluveeri ja Eve Viilupi loodud laste laulustuudiost, mille asutaja ja muusikajuht aastatel 1990–2004 oli Aarne Saluveer. Tänaseks laulab kooris nelikümmend 13- kuni 20-aastast tütarlast. Neist enamikul on muusikaline haridus ja varasem koorilaulukogemus ning paljud valdavad ka pillimängu.
Koori repertuaaris on vaimulik ja ilmalik muusika erinevatest ajastutest, efektse liikumisega rahvamuusikatöötlused, modernsed popmuusika- ja džässikavad ning vokaalsümfoonilised suurvormid. Väga olulise osa koori repertuaarist moodustab Veljo Tormise looming, mida on esitatud mitmel autorikontserdil nii Eestis kui ka välismaal. Koori arengule on andnud impulsi koostöö paljude tunnustatud muusikute ja heliloojatega, nagu Arvo Pärt, Tõnu Kõrvits, Urmas Sisask, Roxanna Panufnik, Valeri Petrov, Pärt Uusberg, Tauno Aints, Kadri Voorand, Rasmus Puur ja Karin Kuulpak. Koori kõrgetasemelisse kõlapilti on andnud oma panuse Eesti tipptaseme vokaalpedagoogid Ester Lepa, Ludmilla Issakova, Marika Eensalu, Nadia Kurem ja Eha Pärg. Koori kaunist kõla on kiitnud ka José Carreras ja Brian Eno. Koor on jaganud lava Eesti tippkooride ja orkestritega ning esinenud Neeme Järvi, Eri Klasi, Andres Mustoneni, Eric Whitacre’i ja Paul Hillieri dirigeerimisel. Nende kõrval on koor nautinud esinemist koos Imogen Heapi, Ola Onabule, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Villu Veski, Dave Bentoni ja paljude teiste tunnustatud muusikutega.
Aarne Saluveeri juhatusel toimus New Yorgis Arvo Pärdi poolt ETV tütarlastekoorile kirjutatud teose „Peace Upon You, Jerusalem“ maailma esiettekanne. 2010. aastal kanti Nargenfestivalil helilooja sünnipäeva tähistamiseks ette A. Pärdi kantaat „Meie aed“. Koor on olnud oodatud esineja mainekatel festivalidel ja kontserdilavadel üle maailma: Avery Fisher Hall Lincoln Centeris New Yorgis, maailma koorimuusika sümpoosionil Argentinas, Shanghai kevadmuusikafestivalil Hiinas, Golden Gate’i festivalil San Franciscos, Cheltenhami festivalil ja Roundhouse’is Suurbritannias, La Fabbrica del Canto festivalil Legnanos, Polyfollia festivalil Prantsusmaal, Peterburi rahvusvahelisel koorifestivalil, festivalil Sympaatti Soomes, koorifestivalil „Let the Future Sing“ Rootsis, FolkBaltica festivalil, Euroopa noortekooride festivalil Šveitsis, Singapuri haridusministeeriumi kunstide aastakonverentsil, Singapuri noortefestivalil, Nargenfestivalil jne.
Avinurme kultuurikeskus • Võidu 9, 42101 Avinurme, Jõgevamaa, Eesti
