VERSIOONID. Repoo Ensemble. Kavas Kallastu, Kozlova-Johannes

Pärnu Ooper
K 13.5.2026 kell 19.00
Tõrva Kirik-Kammersaal

Repoo Ensemble: Kai Kallastu (sopran), Leonora Palu (flööt), Aare Tammesalu (tšello), Andrus Kallastu (klaver)

VERSIOONID

KAVA

Andrus Kallastu (1967)
Nahakaupleja Pontus, ballaad häälele ja klaverile (1989), versioon häälele ja kammeransamblile (2026)

Tatjana Kozlova-Johannes (1977)
Kirjad sopranile ja vioolale (2014), versioon sopranile ja tšellole (2025)

Andrus Kallastu (1967)
Tropus rhetoricus flöödile ja tšellole (2025, esiettekanne)

Tatjana Kozlova-Johannes (1977)
Vee killud sopranile, viiulile ja flöödile (2008), versioon sopranile, tšellole ja flöödile (2026)

Andrus Kallastu (1967)
Muusikat Tallinn Cameratale flöödile, viiulile ja kitarrile (1991), versioon flöödile, tšellole ja klaverile (2026)


Muusikaajalugu võiks vaadelda ka muusikalise materjali versioonide ajaloona. Kuigi muusikateos sünnib hetkes, ei püsi see kunagi muutumatuna, vaid jätkab oma elu tänu uute põlvkondade muutuvale arusaamisele muusika olemusest ja esituskonteksti uuenemisele. Kontserdiprojektis VERSIOONID kohtuvad Andrus Kallastu varaste jõuliste neoklassitsistlike teoste uustõlgendused Tatjana Kozlova-Johannese intiimselt filigraanse ja poeetilise helikeelega.

Nahakaupleja Pontus on tumedatooniline jutustus, mille seade kammeransamblile annab sellele täiendava dramaturgilise sügavuse: ansambli kõlavärvid tõstavad esile nimitegelase tragikoomilise karakteri ning tegevuskoha kõheda atmosfääri.

Muusikat Tallinn Cameratale, mis kuulub küll Kallastu varasemasse loominguperioodi, kannab endas helilooja 1990. aastate alguse esteetilisi otsinguid uue järele. Teos on üles ehitatud kontsentreeritud muusikalistele žestidele ja läbipaistvale tekstuurile. Selles on keskse tähendusega liikumine ja tasakaal eri kõlavärvide vahel.

Kallastu uus teos Tropus Rhetoricus flöödile ja tšellole avaneb kui kahe iseteadliku väitleja dialoog, täis keerukaid muusikalisi kalambuure, tantsulisi žeste ja intellektuaalset teravust.

Tatjana Kozlova-Johannese Kirjades rullub lahti intiimne ja habras mikrodramaturgia, milles inimhääl ja instrument on justkui kaks varju, mis vahel sulanduvad üksteisega, vahel püsivad lahus. Algversioonist erinev tšello toob teosesse pehmema, tumedama värvi ja loob sellega teosele uue hingamise.

Kozlova-Johannese varasest loomingust pärit Vee killud on otsekui heliline akvarell, milles õhtuvalguse värelus, virvendused ja voolamine peegelduvad õrnalt läbi niiskete puuvõrade.

Sopran Kai Kallastu omandas magistrikraadi klassikalise lauljana Helsingi Metropolia Ülikoolis Soomes ja on osalenud arvukates meistriklassides. Ta on esinenud kammerlaulja, suurvormisolisti ning muusikateatriartistina erinevates kollektiivides ja riikides. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Intensiivne loominguline töö seob teda oma abikaasa helilooja ja dirigendi Andrus Kallastuga, kellega koos ta on esitanud kümneid vokaalkavu.

Leonora Palu on eesti flötist ja luuletaja, kes on andnud kontserte erinevate orkestri- ning kammermuusika kooslustega Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Venemaal, Poolas, Saksamaal, Austrias, Itaalias ja Jaapanis. Tema ansamblipartnereiks on olnud Age Juurikas, Irina Zahharenkova, Jorma Toots, Kristo Käo, Kirill Ogorodnikov, Repoo Ensemble, Hans Christian Aavik, Ines Maidre jpt. Palu on Pärnu Linnaorkestri esiflötist ning astub kollektiivi ees tihti üles ka solistina, viimati Malle Maltise flöödikontserdiga. Tihti esitab nüüdismuusikat ja on osalenud paljude eesti heliloojate teoste esiettekannetel. Vabaimprovisatsiooni viljeleva ansambli “Rooluulend“ koosseisus esines Leonora Palu koos Indrek Palu, Jaan Luulur Malini ja Roomet Jakapiga on andnud välja CD "Kuhu ma vajutan?". Ta esineb regulaarselt kontsertsarjas “Heli ja Keel”, mis tutvustab eesti autorite heli- ja sõnakunsti. Leonora Palu on avaldanud muusikakriitikat ajakirjas Muusika ning kontserdiarvustusi ja arvamusartikleid kultuurilehes Sirp. Luuletajana on ta avaldanud kolm luulekogu ning tema luuletekstid on ilmunud ka ajakirjades Looming ja Vikerkaar. Aastal 2020 pälvis Leonora Palu Pärnu linna loomingupreemia tegevuse eest interpreedi, luuleautori ja kirjandusürituste korraldajana.

Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja. Aare Tammesalu tegevust on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia, Eesti Teatriliidu žürii eripreemia ja Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemiaga. 2023. aasta veebruaris andis Saaremaa vald Aare Tammesalule „Aaasta tegu 2022“ auhinna Mustjala festivali korraldamise eest, 2023. aastal tunnustas EELK nõukogu teda „Aasta kirikusõbra“ tiitliga.

Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu õppis Tallinna Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ning Sibeliuse Akadeemias ning tegutseb alates aastast 2000 vabakutselisena. Mitmed Kallastu teosed kõnelevad huvist muusika ja erinevate kunstiliikide ühendamise ning performance’i vastu. Kallastu huvi interpreedi ja projektide kunstilise juhina on seotud tihti muusikateatriga. Lisaks traditsioonilisele muusikateatritegevusele on tema eesmärgiks arendada muusikateatri spetsiifilisi valdkondi: müsteeriumilaadset kiriklikku kompositsiooni ning visualiseeritud kontserti.

Koostöös: Tõrva Kirik-Kammersaal, Eesti Kultuurkapital, Pärnu linn, EELK Pärnu Eliisabeti kogudus, Eesti Arnold Schönbergi Ühing, Pärnu Ooper

Kontserdi kestus ca 1 tund

Piletid
Tavapilet 15.00 eurot
Sooduspilet (ülalpeetavad ja pensionärid) 10.00 eurot
Õpilasepilet (õpilased ja üliõpilased) 5.00 eurot

Kontserdisarjaga liitub publikukoolitusprogramm õpilastele, info [email protected]