Veebiloeng „Nõukogude aja naine“

Nõukogude argielu tutvustava loengusarja kolmanda loengu peategelane on nõukogude aja naine, juttu tuleb naise elust ja tööst maal.
Kolhoosi astumisega sai endisest taluperenaisest kolhoosnik või sovhoosi tööline. Kooskõlas nõukoguliku konstitutsiooniga pidi naisest kujunema mehega võrdõiguslik ühiskonnaliige. Endine kolhoosiesimees Erich Erilti on tabavalt märkinud, et tegelikkuses tähendas võrdõiguslikkus seni vaid meesterolli sobituvate tööde suunamist naistele. Naiskolhosnik tegi metsatöid, tõstis raskeid viljakotte, lõhkus kangiga jäätunud kartulikuhilaid, õppis ära ka traktoristi- või kombaineriameti.
Lektoriteks on maanaine, Paide rajooni kolhoosi „Areng“ agronoom-brigadir, hilisem pikaajaline kultuuri- ja haridustöötaja Age-Li Liivak ning nõukogudeaegsete naistraktoristide kuvandi ümbermõtestamisega tegelenud kunstnik ja humanitaarteadlane Fideelia-Signe Roots.

Loengud toimuvad veebis. Piletiostjatele saadetakse link.

Age-Li Liivak „Naise elu maal“
Ageli-Liivak meenutab kolhoosielu 1960. aastatel. Läbi isikliku elu ja maatöö prisma vaatleb ta tollase maaelu muresid, aga ka helgemat poolt. Milliseid töid tuli väikekolhoosis teha, millised raskused agronoomil põllutööde korraldamisel ette tulid, milline oli maaraamatukogu töötaja või õpetaja roll tollases külaühiskonnas – see kõik tuleb mälestustes värvikalt esile. Lisaks meenutab ts ka omaagseid ekskursioone Nõukogude Liidu lõunavabariikidesse.

Fideelia-Signe Roots „Naistöökangelased“
Kunstnik Fideelia-Signe Roots uuris oma doktoritöös „Naine kui kangelane“ naise rolli ajaloos ja nõukogudeaegsete naistraktoristide kuvandit, loengus jagab ta valikut oma töö tulemustest ja kogutud materjalist. Ta avab mõistet „uus naine“, millest sai alguse uue naisetüübi kujunemine nii kunstis kui elus, kirjeldab talunaiste positsiooni ja räägib naistöökangelastest. Kuulajad saavad tuttavaks Paša Angelinaga, kes oli teadaolevalt esimene professionaalne naistraktorist Nõukogude Liidus, ja Elmina Otsmaniga, kes oli üks Eesti NSV esimesi kutselisi naismehhanisaatoreid, töökangelane ja nõukogudeaegne „kaanestaar“. Samuti räägib ta sellest, milliseid töökangelaste auhindu välja anti, kas mõni neist oli ka naistele mõeldud, millised olid tollased traktorid ja kuidas võeti külades vastu esimene naistraktoristide brigaad.

Loengutele järgneb Mark Soosaare film „Elu ilma“ (1987) ja vestlus filmi autoriga.

Järgmised loengud ja teemad:
17. aprillil „Nõukogudeaegne toidukultuur“ (lektorid Anu Kannike ja Ester Bardone)
15. mail „Nõukogude laps“ (lektorid Helena Grauberg ja Veronika Varik)

Loengusari teeb sissejuhatuse nõukogude aja argielu kajastamisele ja nelja korteriga kolhoosimaja avamisele Eesti Vabaõhumuuseumis. Kortermaja ületoomise kohta saab lähemalt lugeda siit: https://evm.ee/est/ponev-ja-kasulik/kolhoosi-korterelamu

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.