Varjatud aarded: kaalud ja mõõdud

Kaalude leiutamisel ja kasutamisel osalesid üksteisest sõltumatult paljud rahvad. Kasutusel olid inimese kehaosade järele kohandatud pikkusmõõdud: pöial, küünar, jalg. Raskuste kaalumisel ei saanud läbi kangi tundmata, mis pani aluse kangkaalude tekkele. Kaalud ja mõõdud erinesid riigiti ja piirkonniti. Näiteks meie naaberriikidest Rootsist ja Venemaast kasutati Eesti- Liivimaa erinevaid raskus-, vedeliku- ja pikkusmõõte. Näitame Eestis läbi aegade kasutusel olnud kaalu- ja mõõtühikute tabeleid kuni meetermõõdustikule üleminekuni 1929. aastast. Teemat tutvustab kultuuriloolise kogu hoidja Ene Heimvell, kes töötanud muuseumis üle 45 aasta ning olnud näituse „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ kuraator.