Kehastuslavastus UITKEHA / Joanna Kalm

Kehastuslavastus 🌫️U I T K E H A🌫️

ESIETENDUS 1. juuni kell 18:00
Etendused 7., 8., 9. juuni kell 18:00

Koreograaf / etendaja JOANNA KALM
Liikumisdramaturg MARI MÄGI
Kunstnik ARTHUR ARULA
Helikunstnik STEN SAARITS
Valguskunstnik KAROLIN TAMM
Produtsent MINNA TRIIN KOHV

Kaasprodutsent: Eesti Tantsuagetuur/TantsuRUUM
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, TLÜ uuringufond, TLÜ Üliõpilaskond

🌫️UITKEHA🌫️ vaatleb inimeseks olemise fluidsust, avatust ja muutlikkust. Lavastuse kui sündmuse keskmesse on seatud keha – antud juhul minu, Joanna oma –, et jälgida mil viisil ma (/me) inimlooma(de)na läbi oma olemuse tajume ja organiseerume.

Annan aja kehale ruumis avaldumiseks.

Kui keel – kõne ja teksti näol – pärineb holistiliselt kogetud maailmast ja ei esine eraldiseisva ideena, siis missugune on väljendus, mis pärineb ennekõike kogevast kehast?

Leian end kiirelt uduna hajuvas tantsus, mida on võimatu käega haarata, käe vormi fikseerida. Tunne pudeneb sõrmede vahelt ära ning samasse kehasse kaks korda astuda ei saa. Mina-keha on olemuslikult protsess, mille osadeks on isiklik mateeria, ruum ja ruumiosisena ka sina. Jääb üle järgida oma keha korrastatust (ja korratust).

Mind saadavad küsimused: Mis mind hetkel organiseerib? Kuidas oleks organiseeruda ehk tajuda teisiti? Kus on / liigub mu tähelepanu? Missugune on tähelepanu ja väljenduslikkuse suhe? Missugune on sisemise ja välise suhe? Mis siis kui lasen oma rakkudel end otseselt väljendada? Missugune on kõike kaasaarvav-haarav tants? Kuidas tantsida kõiki hetke osiseid?

🔎UITKEHA näol on tegemist Joanna Kalmu antropoloogia magistritöö (Tallinna Ülikool) uurimuse ühe osaga, mille sisuks on holistiline kehaline eneseregulatsioon somaatilise liikumise näol. Joanna toetub oma eelnevale kaasaegse tantsu kogemusele ning Bonnie Bainbridge Coheni loodud somaatilise liikumise koolkonna Body-Mind Centering® (BMC) õpetusele.
BMC on kogemuslik kehaõpe, milles ühildatakse anatoomia, füsioloogia, psühhofüüsika ja arengubioloogia teadmised kehalise kogemisega kasutades selleks visualiseerimist, liikumist, hingamist, puudutust ja häält. Näiteks, omades teavet, et inimkehas esineb vedeliku näol veri, on võimalik tunnetada, kuidas veri südame läbib ning veresoonte ja kapillaaride kaudu keha perifeeriasse ja tagasi liigub. See tunnetus võib omakorda esile kutsuda omalaadse liikumise, kujutluspildi või vokaliseeringu.