VII varajase muusika festival "Tallinn feat. Reval" - ARMASTUSE KLAVIKORD: DAVID KELLNERI PÄRANDUS

VII varajase muusika festival Tallinn feat. Reval
23. november - 1. detsember 2024

25. november kell 19 Mustpeade maja Valge saal
1. detsember kell 19 Mustpeade maja Valge saal

Armastuse klavikord: David Kellneri pärandus
Eestis tegutsenud helilooja, muusikateoreetiku ja poeedi David Kellneri elul põhinev lavastus.

Koostööprojekt Theatrumiga

Autor Meelis Friedenthal
Lavastaja Lembit Peterson
Kunstnik Riina Vanhanen
Muusikalised kujundajad Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe

Osades: Maria Teresa Kalmet, Karel Käos, Tarmo Song, Helvin Kaljula, Jonathan Peterson, Rea Haljasmäe, Mare Peterson

Muusikud: Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe

„Armastuse klavikord: David Kellneri pärandus” esitab loo vanast ja noorest armastusest, inimlikest sidemetest ja pärandist, mida rooste ei söö ja koi ei pure. Muusika teeb mõnikord nähtavaks maailma igapäevaste asjade taga, tuletab meelde minevikku ja juhatab tulevikku. See lugu viib vaatajad kaasa mõtlema sellele, mida me teeme praegu, ja sellele, mis jääb meist maha. Kolmsada aastat tagasi said kokku Eesti, Rootsi ja Saksa traditsioonid, mida kannavad edasi järgmised põlvkonnad ka tänasesse päeva.

David Kellner (1670–1748) oli äärmiselt huvitava helikeelega barokkmuusika helilooja, J.S. Bachi kaasaegne. Kellner on eelkõige tunnustatud oma rahvusvaheliselt mõjuka muusikateoreetilise numbribassi õpiku kaudu, millest on tehtud arvukalt tõlkeid ja uustrükke. Kellneri vähesest säilinud muusikapärandist on kuulsaim tema suurepärane lauto- (ja klaviiri)muusika kogumik.

Vähe teada on fakt, et Kellner veetis olulised kujunemisaastad Tartus: õppis Tartu ülikoolis, abiellus Tartus, samuti oli ta oma kasutütre Regina Swartzi, hilisema rahvusvaheliselt tuntud poeedi ja helilooja muusikaõpetaja. Regina Swartzi loetakse esimeseks Eesti naispoeediks. Kellner on Eestiga seotud ka Põhjasõja kaudu, võideldes pikalt Rootsi vägedes Vene sissetungi vastu.

Kellneri elukäigul põhinevat lavastust raamib tema tundlik helikeel. Lavastuse muusikaline kujundus on esitatud ajastukohastel instrumentidel elavas ettekandes – sealjuures kõlab cembalo d’amour, algsete jooniste järgi käesoleval aastal eritellimusel ehitatud muusikainstrument. Cembalo d’amour oli Kellneri kasutütrele Swartzile aastal 1721 omaaegse Euroopa ühe kuulsama pillimestri Silbermanni poolt valmistatud (tänapäevaks kadunud) klavikord.

https://www.theatrum.ee/lavastused/parim-voimalik-muusika/

1. detsembri etendusele eelneb kell 18 Mustpeade maja keldrisaalis, Eesti nüüdismuusika keskuses Toomas Siitani ja Taavi Kerikmäe tutvustav loeng “David Kellner (1670–1748) ja tema teekond Tartust Stockholmi”.

Bachi kaasaegne helilooja ja muusikateoreetik, kelle tegevus algas Tartus, jättis endast maha põneva helikeelega lautopalade kogumiku, mille muusika kõlab Theatrumi etendusel, ning omal ajal laialt tuntud muusikateoreetilise traktaadi „Treulicher Unterricht im General-Baß“ (1732). Nendest, samuti Kellneri kasutütrest Regina Gertrud Königist ja viimase tellitud harukordsest pillist cembal d’amour’ist räägivad Toomas Siitan ja Taavi Kerikmäe

Projekti „Cembal d’amour’i taassünd“ toetas EV Kultuuriministeerium oma loovuurimuse programmist (2023).

www.tallinnfeatreval.eu