Regina Männi audiovisuaalne kontsert & rändnäituse "Viiul hüüab" avamine

Viiul hüüab. Pärnumaa külaviiuldajad ringreisil
Näitusetuur ja kontsert Koidula Muuseumis
Pühapäeval, 7. juunil kell 15

Koidula Muuseum, viiulimängija Regina Mänd ning režissöör Marta Pulk kutsuvad 7. juunil muuseumisse, et nii näituse kui audiovisuaalse kontserdi kaudu jutustada Pärnumaa rikkalikust viiulipärandist, külapillimängijate eluolust ning värvikatest seiklustest eile ja täna.

Osalemine muuseumipiletiga (10 € täispilet / 7 € sooduspilet).

KONTSERDIST

Pärnust pärit pärimusmuusik, viiulimängija Regina Mänd on viimase aja jooksul süübinud rikkalikku ja omapärasesse kodukoha viiulirepertuaari, et panna kokku kontsertkava, mis tõstaks igakülgselt esile põnevat Pärnumaa viiulimängu traditsiooni mitte ainult läbi muusika, vaid ka läbi lugude, mälestuste ja pildi.

Koostöös tunnustatud režissöör Marta Pulgaga on nad nii arhiivimaterjalide kui omaenda välitööde põhjal loonud audiovisuaalse kontserdi, et luua terviklik ja ajas liikuv atmosfäär, mis kutsub publiku elamuse kaudu suhtlusesse Pärnumaa viiulipärandiga. Esmaettekanne toimus selleaastasel Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Üritus toimub tänu Eesti Kultuurkapitali, Pärnu linna ja Pärnu Muuseumi toetusele.

NÄITUSEST

Väljapanek „Viiul hüüab. Pärnumaa külaviiuldajad ringreisil“ on koostatud ajendatuna Regina Männi muusikalisest uurimisretkest Pärnumaa külaviiuldajate elu- ja pillilugudesse. Lähemalt saab tuttavaks Mihkel Toomi ja Mart Männimetsaga Torist, Hendrik Adamson-Jõearu ja Anton Adamsoniga Vändrast, Hendrik Ojasooga Häädemeestelt ja Jaan Paluga Kihnust. Nemad on vaid mõned neist pillimeestest, kes Pärnumaale on loonud omamoodi viiulimaa kuulsuse.

Viiul sai Pärnumaal rahvapilliks 19. sajandi jooksul, vahetades välja endisaegse põhilise tantsu- ja tavandimuusikapilli – torupilli – ning võttis üle vanapärase torupillimuusika, mida viiuldajad edasi arendasid. Rahvamuusika uurijad on osutanud Pärnumaa külaviiuldajate huvitavale repertuaarile, heale mängutehnikale ning mänguvõtete rohkusele. Viiuli erakordsust siitkandi pillitraditsioonis näitab seegi, et veel 1970. aastail leidus rahvapärases maneeris mängivaid, traditsioonilist repertuaari tundvaid viiuldajaid.

Tänaseks on see järjepidevus katkenud, kuid tänu August Pulsti eestvõttel toimunud heliplaadistamisele 1936.-1938. Tallinnas Riigi Ringhäälingus, on viiuldajate pärand jätkuvalt kättesaadav ja kuulatav. Rahvamuusikutele on see ammendamatuks inspiratsiooniallikaks, et Eesti rahvamuusikakultuuri elavana hoida.

Väljapanek on koostatud Rahvusarhiivi, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja Pärnu Muuseumi materjalide, samuti Krista Sildoja, Igor Tõnuristi, Leo Leesmendi jpt. uurimuste põhjal.