Poeet haara lauto

Poeet, haara lauto

Liina Žigurs (vioola)

Kadri-Ann Sumera (klaver)

Mihhail Glinka (1804-1857) – Sonaat vioolale ja klaverile (1825-28)

Rebecca Clarke (1886-1979) – Sonaat vioolale ja klaverile (1919)

Kontserdi pealkiri on võetud Clarke’i Sonaadi epigraafist, Alfred de Musset’ luuleridadest: “Poeet, haara lauto: nooruse vein käärib jumala soontes sel ööl.” See hingeseisund täis vaimustust ja väge, mis on võimeline meid kujutlusvõime maalitud maailmadesse kandma, iseloomustab hästi mõlemat sonaati.

Selle kava mõlemad autorid on mõnes mõttes esimesed. Mihhail Glinkat võib nimetada vene rahvusliku muusika isaks. Vahest just asjaolu, et kuni kümnenda eluaastani oli ta klassikalisest muusikakogemusest täiesti puutumata, võimaldas tal leida omaenda isikupärast ja järgmistele põlvedele teedrajavat käekirja. Glinka loomingus kohtuvad lapsena kuuldud kirikukellade dissonantsid ja lihtsakoelised talupojalaulud mõjutustega itaalia ja saksa muusikast, mis talle esmalt aadlisalongides ning seejärel pikkade Euroopa-reiside jooksul omaseks sai. Vioolasonaat on üks autori esimesi küpseid teoseid, kirjutatud veel peaaegu amatöörina. Sellegipoolest on tegemist ühe kauneima ja armastatuima vioolasonaadiga.

Rebecca Clarke oli üks esimesi naisi, kel õnnestus orkestrandi, kammermuusiku ja heliloojana meeste maailmas iseseisvalt läbi lüüa. Olles ise suurepärane vioolamängija, oskas ta ka heliloojana oma pillist parimat välja võtta. Clarke'i Sonaat on äärmiselt sugestiivne teos, mis kasvatab fantaasiale tiivad ja kannab kuulaja maagilistele heliväljadele.

Vioolamängija Liina Žigurs alustas muusikaõpinguid 4-aastaselt. Ta on lõpetanud 1995. aastal Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis viiulit Ivi Tiviku juures ning vioolat Maris Ufferti klassis. Vioolaõpingud jätkusid Eesti Muusikaakadeemias, mille lõpetas bakalaureusekraadiga Maris Ufferti juures (1998) ning magistrikraadiga professor Aleksandr Bobrovski juhendamisel 2003. aastal. Ta on täiendanud end Mihhail Zemtsovi eratundides ning osalenud Fjodor Družinini, Wolfgang Klossi ja Máté Szücsi meistrikursustel.

Alates 1998. aastast töötab Liina Žigurs Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris vioolamängijana ning alates 2004. aastast vioolarühma abikontsertmeistrina. Lisaks on ta osalenud nii vioola rühmamängijana kui ka rühma kontsertmeistrina Pärnu Linnaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Põhjamaade Sümfooniaorkestri, Rahvusooper Estonia sümfooniaoorkestri, XXI Sajandi Orkestri, Hortus Musicuse Akadeemilise Orkestri, Narva Linnaorkestri, Eesti Festivaliorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta ning Haagi Residentie Orkestri ja Rahvusvahelise Stuttgarti Bachi Akadeemia noorteorkestri koosseisudes.

Liina Žigurs on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, esinedes erinevates kammerkoosseisudes, sh selliste muusikutega nagu pianistid Nata-Ly Sakkos, Irina Zahharenkova, Kadri-Ann Sumera ja Kristiina Rokaševitš, klarnetistid Marten Altrov, Vello Sakkos ja Toomas Vavilov, viiuldaja Triin Ruubel-Lilleberg, vioolamängija ja viiuldaja Andres Kaljuste, tšellistid Andreas Lend, Indrek Leivategija ja Theodor Sink, kontrabassimängijad Mati Lukk ja Regina Udod, harfimängija Ivàn Pragado Poveda, flötist Maria Luisk jpt.

Aastail 1998–2002 töötas Liina Žigurs õpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on Pärnu Muusikafestivali tiimi liige ning Järvi Akadeemia keelpillikursuste koordinaator.

Aastast 2019 köidab pillimängu kõrval Liina Žigursi tähelepanu ka maalimine. Tema tööd on on olnud väljas Kultuurikeskus Kaja, ERSO vioolamängijate kontserdil Estonia kontserdisaalis ja Harju Maakonnaraamatukogus Keilas.

Kadri-Ann Sumera on üks Eesti mitmekülgsemaid pianiste, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. Ta on esmaesitanud mitmeid talle loodud teoseid, näiteks Märt-Matis Lille Klaverikontsert või Nicolas Gilbert'i „A rebours“, samuti teinud mitme XX sajandi muusika tähtteose esiettekandeid Eestis, näit. Karlheinz Stockhauseni „Mantra“ kahele klaverile ja elektroonikale (koos Sabine Simoni ja Hendrik Manookiga), Olivier Messiaeni „Harawi“ sopranile ja klaverile (koos Kai Kallastuga) ja John Cage'i „Kolm tantsu prepareeritud klaveritele“ (koos Hanna Heinmaaga). Sumera eestvedamisel on sündinud ka muusikat ja kujutavat kunsti ühendavaid multimeedia projekte, näit. Kontsert-etendus „Heli:pilt“. Loomulikult hõlmab olulise osa Kadri-Anne repertuaarist tema isa Lepo Sumera looming, aga ka teiste eesti heliloojate muusika.

Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õp. Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusika-akadeemias (prof. Peep Lassmann, diplom cum laude) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof. Arbo Valdma), kust sai magistridiplomi (Konzertexamen). Oli DAAD (Deutsche Akademische Austauschdienst) stipendiaat ning pärast õpinguid osales stipendiaadina aastasel Ensemble Modern`i Akadeemia kursusel Frankfurdis.

Sumera on esinenud mitmetel festivalidel nii kodu- kui välismaal ning saavutanud tunnustust vaba-riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel, mh II preemia Balti noorte muusikute telekonkursil “Alternatiiv” Riias , eripreemia Euroopa Klaveriõpetajate Ühingu rahvusvahelisel pianistide konkursil Zagrebis ja diplom Eesti pianistide konkursil ning samas eripreemia kohustusliku teose, Mari Vihmandi „Eskiis 02” esituse eest. On teinud lindistusi Eesti Raadiole, ETVle ning Antes Editionile. Sumera on Tartu Uue Muusika Ansambli asutaja ning kunstiline juht. Kadri-Ann on solistina esinenud järgmiste orkestrite ees: ERSO (dir. A.Volmer), Pärnu Linnaorkester (dir. R. Joost), Dresden Sinfonietta (dir. M.Kersten) jt. Alates 2004 Eesti Interpreetide Liidu liige, olnud ka EIL juhatuses.

Aastaid on Kadri-Ann teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga, töötanud pedagoogina Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Hooajal 2015/16 töötas õppejõuna ta Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt) ja muusikakoolis, hetkel klaveriõpetaja Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. Lisaks pedagoogilisele ning kontserttegevusele on ta ka koolikontserte korraldava MTÜ Kammermuusikute üks eestvedajatest. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas, Gröönimaale ja Fidžile.

Kadri-Ann Sumera on ka kirjanik. Tema sulest on ilmunud eluloolistel seikadel põhinev kogumik "Seitsme aja raja taga" ja romaan "Basiliski lapsed".