Priit Pedajase lauluhäält saab kuulda helikandjatelt, aga harva elavas esituses. Viimati oli suurem tema kontsert Viljandi Pärimusmuusikafestivalil 2024. Täissaalile.
"Mulle on alati meeldinud rohkem minoor kui mažoor. Ma ei tea, eks see aeg oli ka niisugune, kus kõik tundus mähituna tumedasse valgusesse. Mäletan, üks tollane luuletaja, kelle tekste ma olen kasutanud, ütles samuti, et kui valu ei ole, siis kirjutada ei saa. Olen selle ütlusega vägagi päri ja seda ka ise tunnetanud: kui valu ei ole, siis laule kirjutada ei saa. Aga sellest ei taha ju väga palju rääkida.
Kõik laulud on sündinud tekstidele, mis on mind väga puudutanud või kõnetanud. Mis puutub autoritesse, kelle tekstidele ma laule olen loonud, siis tollal, seitsmekümnendatel, lihtsalt loeti palju luulet – algul oli juhuslik lugemine, aga lavakoolis sai sellest kohustus. Nii minu kui sõprade-mõttekaaslaste seas oli suur vastasseis sellele, mis raadiost tuli. Mitte isegi ideoloogilisel pinnal, vaid pidades ennekõike silmas sisutühja estraadi. Kuigi ega pilt tänagi parem ole. Aga siis oli seda kuidagi eriti tunda ning just sellest vastasseisust kantuna tõusis folkmuusika rohkem esile. Tollane folk oli küll natuke midagi muud kui tänane, mis suuresti on seotud näiteks Viljandi folgiga, kus on just rahvamuusika pool esil. Tollal aga oli isegi tekst olulisem.”
Tartu Uus Teater • Lai tänav 37, 51005 Tartu, Tartu maakond, Eesti
