Pabistamine – mida sellega peale hakata?

Praktiline töötuba

Me kõik pabistame.

Vahel on ees töövestlus, esinemine, keeruline vestlus või midagi uut. Tihti piisab aga täiesti tavalisest argiolukorrast.

Keegi ei vasta sõnumile. Pead tegema ebamugava telefonikõne. Lähed esimest korda uude kohta. Ülemus tahab sinuga rääkida. Ootad mingit vastust. Pead tegema midagi, mida sa pole varem teinud.

Ja mõnikord pole tegelikult veel mitte midagi juhtunud, aga meie mõtted on jõudnud juba mitu sammu ette. Oleme peas läbi mänginud, mis kõik võib valesti minna, mida keegi võib öelda ja kuidas me sellele vastame. Keha tuleb mõtetega kaasa ja ühel hetkel olemegi ennast korralikult üles keeranud.

Pabistamises endas pole midagi imelikku. Me kõik teeme seda. Aga hea oleks osata märgata hetke, mil enda mõtted hakkavad asja hullemaks tegema, ja teada, mida siis teha.

Mida me töötoas teeme?

Kõigepealt räägime sellest, kuidas enda juures neid hetki märgata. Kuidas teha korraks STOPP ja vaadata: mis praegu päriselt toimub ja mida olen mina juba oma mõtetega sellele olukorrale juurde pannud?

Seejärel hakkame seda päriselt harjutama.

Alustuseks õpime ühe harjutuse ja teeme seda kohapeal mitu korda läbi, iga kord natuke erineva olukorraga. Nii õpid enda peal märkama, kuidas seisund muutub ja kuidas ära tunda hetke, mil oled jõudnud rahulikuma ja maandatuma enesetundeni.

Osa harjutusest teeme paarides. Sa ei pea paarilise ega grupiga oma isiklikke asju jagama. Paarilise abi teeb harjutuse õppimise lihtsamaks ja aitab sul paremini aru saada, millal oled soovitud seisundisse jõudnud.

Lisaks õpime veel ühe praktilise võtte enda rahustamiseks ja seisundi muutmiseks ning teeme ka selle kohapeal läbi.

Mida sa kaasa saad?

Meie eesmärk ei ole pabistamist ära kaotada. Seda teeme me kõik ja tõenäoliselt teeme ka edaspidi.

Eesmärk on, et oskaksid paremini märgata, millal mõtted hakkavad olukorda enda peas suuremaks tegema, ning oskaksid sel hetkel midagi ka ette võtta.

Töötoas ei jää need võtted ainult teadmiseks. Oleme neid koos läbi teinud ja harjutanud, et need oleksid sulle järgmises pabistamist tekitavas olukorras juba tuttavad.

Nii võiks järgmine kord, kui tabad ennast mõtetega hoogu minemas, tekkida kõigepealt:

„Stopp. Mis siin praegu päriselt toimub?“

Ja sealt edasi ei pea jääma ainult oma mõtetega võitlema – sul on tuttavad praktilised võtted, millega saad ennast selles olukorras aidata.

Kohti kuni 12.