Aasta lõpp ei pea olema veel üks koht, kuhu jõuda. Võib-olla on aeg korraks peatuda. Vaadata oma servi ja ääri. Kuulata vaikust. Ja lubada endal lihtsalt liikuda - omas rütmis.
Kiigume - liigume... nagu meri.
Tuleb meditatiivne kirjutamisrännak. Põski paitab (missugune?) meretuul. Taevas on ... Meri pn täna ... (selge, sile nagu klaas või kerge lainega või möllab nii kui ei kunagi varem ...)
Põnev mis saab olema!
Kõik loob end sel imelisel õhtul ja sina oled vaatlejaks, loojaks, kirjutajaks.
Kohtumiseni!
Vaid 1,5 tundi kuus iseendale, et piiluda enesesse.
Marit