Narva Muuseumi II rahvusvaheline konverents „Kultuur ja piir“

8. mail 2026 korraldab Narva Muuseum konverentsi, mis on pühendatud kultuuripärandi säilitamise ja mõtestamise päevakajalistele küsimustele nüüdismaailmas. Konverents „Kultuur ja piir“ toimub Tartu Ülikooli Narva kolledžis Euroopa päeva raames.

Konverents käsitleb kultuuri ja piiride seost, mida on ajalooliselt kujundanud omavaheline vastastikmõju. Piirid ei ole pelgalt jooned kaardil. Need võivad ühtaegu olla nii takistuseks kui võimaluseks, nii barjääriks kui kaitseks, nii eraldusjooneks kui dialoogi aluseks. 

Konverentsil osalejad arutlevad selle üle, milline tähendus on rahvusvahelisel koostööl kultuuriväärtuste säilitamisel. Programm koosneb ekspertide teemakohastest ettekannetest ning arutelupaneelist. 

Räägime sellest, kuidas kultuuriväärtused riigipiire ületavad ning millised väljakutsed kaasnevad nende liigutamise ja säilitamisega. Erilist tähelepanu pöörame kultuuripärandi salakaubaveo ning propagandaga seotud küsimustele, samuti kultuuriasutuste rollile piiride tajumise kujundamisel eile, täna ja homme. Ukraina kolleegid jagavad kogemusi muuseumikogude päästmisest ning koostööst Euroopa muuseumidega sõjaolukorras. 

Ettekanded on eesti ja inglise keeles. Osalejatele ja kuulajatele tagatakse sünkroontõlge eesti, vene ja inglise keelde. 

Konverents on põnev kõigile, kellele pakub huvi kultuuripärand ja selle roll muutuvas maailmas.

Konverentsil osalemine on tasuta, vajalik on eelregistreerimine.

KONVERENTSI KAVA

9.30–10.00 Hommikukohv

10.00 Tervitussõnad

10.10–10.40 Kultuur kui piirivalvur sõdadevahelises Narvas
Zurab Jänes, Narva Muuseumi peavarahoidja
Ettekanne käsitleb Narva muuseumide osa mälupoliitilise piiri loomes 1918–1940. Fookuses on imperiaalse pärandi kodustamine ja identiteediloome muuseumipraktikate kaudu.
Ettekanne on eesti keeles.

10.40–11.10 Punaimpeeriumi ja Euroopa vahelise piiri kuvand (1930ndate algupoole Eesti ajalehtede põhjal)
Evgeny Zavadskiy, Tartu Ülikooli doktorant
Eesti ajakirjandusest võis leida ainulaadset sisu Eesti-Nõukogude Liidu piiril toimunud sündmuste kohta. Need kajastused käsitlesid eriilmelisi olukordi, alates tavapärasest kaubaveost (näiteks teravilja eksport NSV Liidust näljahäda ajal) kuni Nõukogude spioonide, GRU ja Punaarmee tegevuseni. Muuhulgas kirjeldasid ajakirjanikud kriisikommunikatsiooni kahe poole vahel ning vastuseid (sealhulgas jõulisi) NSV Liidu nõudmistele ja provokatsioonidele. Analüüsitud ajalehed tõlgendavad kõnealuseid sündmusi laiemalt Euroopa kontekstis ning kõrvutavad sarnaseid näiteid teistest riikidest (Läti, Poola, Rumeenia). Seejuures seisid Eesti ajakirjanikud silmitsi Nõukogude propagandaga.
Ettekanne on inglise keeles

11.10–11.40 Maksu- ja Tolliameti roll kultuuriväärtuste järelevalves Euroopa Liidu välispiiril
Ants Kutti, Narva tollipunkti juhataja
Ettekanne käsitleb Maksu- ja Tolliameti rolli kultuuriväärtuste järelevalves Euroopa Liidu välispiiril, tuues esile selle töö olulisuse kultuuripärandi kaitsel. Antakse ülevaade peamistest õiguslikest alustest, mis reguleerivad kultuuriväärtuste liikumist üle piiri. Samuti selgitatakse rakendatavaid sanktsioone ja nende mõju ning koostööd Muinsuskaitseametiga. Ettekanne toob näiteid huvitavatest ja ootamatutest avastustest tollikontrollis. Kokkuvõttes annab see praktilise ja ülevaatliku pildi tolli igapäevasest rollist kultuuriväärtuste kaitsel.
Ettekanne on eesti keeles.

11.40–12.00 Kohvipaus

12.00–12.30 Piir ja kultuur: Narva Muuseumi missioon ja praktikad
Maria Smorževskihh-Smirnova, Narva Muuseumi juhatuse liige
Ettekanne käsitleb Narva Muuseumi rolli kultuuriasutusena, mis tegutseb kahe väärtussüsteemi piiril ning tänapäeval ka vaba Euroopa maailma piiril. Fookuses on arusaam kultuurist kui aktiivsest ühiskondliku dialoogi osalisest, mitte neutraalsest kõrvaltvaatajast. Muuseumi praktikate näitel analüüsitakse, kuidas muuseum kujundab väärtusruumi ning tegeleb vastuolulise mäluga piirilinnas. Erilist tähelepanu pööratakse muuseumi rollile Narva identiteedi ümbermõtestamisel tänapäevases geopoliitilises kontekstis.
Ettekanne on eesti keeles.

12.30–13.00 Piirideta kultuur ja ajalugu: Rootsi kogemused
Helene Rånlund, Blue Shield Rootsi kaasasutaja ja juht
Koostööd saab kujundada erineval moel, sõltuvalt asjaoludest ja etteantud tingimustest vastavalt olemasolevatele piiridele. Samas võivad partneritevahelist koostööd mõjutada ka nähtamatud piirid. Euroopas vältavast sõjast ja Ukraina-vastasest agressioonist on saanud lähtepunkt paljudele uutele koostöödele ning võrgustikele kultuuri- ja kultuuripärandi valdkonnas. Jagame mõningaid näiteid Rootsi koostööst näituste loomisel nii käimasoleva relvakonflikti kui sõjajärgse Euroopa tingimustes.
Ettekanne on inglise keeles.

13.00–13.30 Rahvusvahelised näitused sõjaajal: narratiivide säilitamine ja muundumine
Yulia Lytvynets, Ukraina Rahvusliku Kunstimuuseumi direktor
Alates 2022. aastast on Ukraina muuseumid võtnud maha oma püsiekspositsioone. Märkimisväärne osa museaalidest on paigutatud ümber turvalisemasse keskkonda. Sellest tulenevalt on rahvusvahelistest näitustest lisaks eksponaatide säilitamisele saanud ka oluline Ukraina kunsti tutvustamise tööriist. Projekt „Tormi südames. Ukraina modernism 1900–1930ndatel“, mida on juba esitletud Madridis, Kölnis, Viinis, Brüsselis, Londonis ja Łódźis, ilmestab Ukraina kunsti ümbermõtestamist globaalses kontekstis.
Ettekanne on inglise keeles.

13.30–14.30 Lõunapaus

14.30–15.00 Arheoloogia piirideta: ühismeedia kui sild teaduse ja avalikkuse vahel
Dr Monika Reppo, TLÜ arheoloogia teadur, TÜ ja EKA külalislektor, Eesti Arheoloogide Liidu juhatuse liige ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige
Internetti kasutab hinnanguliselt 74% maailma rahvastikust, kellest valdaval osal on ka ligipääs sotsiaalmeediale. Võib väita, et sotsiaalmeedia parandab teaduse ligipääsetavust, arendab kodanikuteadust ja pakub teadlastele otsetee avalikkuse teavitamiseks ning kaasamiseks. Teisalt piiravad sotsiaalmeedias tegutsevaid teadlasi algoritmid, tähelepanu hoidmine infotulvas ja info üleüldine killustumine. Tuginedes isiklikule ja erialasele kogemusele arheoloogia populariseerimisel, vaatleb ettekanne, kuidas ületada piiri akadeemilise maailma ja avalikkuse vahel sotsiaalmeedia abil ning mis väljakutseid ja võimalusi see toob.
Ettekanne on eesti keeles.

15.00–15.30 Piirideta muuseum: digitaalne pärand ja uued auditooriumid
Agnes Aljas, Eesti Rahva Muuseumi teadussekretär, Tartu Ülikooli doktorant
Ettekanne uurib, kuidas digipärand on andnud muuseumidele võimaluse tegutseda uutes, nn. piirideta ruumides. Praktiliste näidete varal vaatleb ettekanne, millised on pinged, valikud ja võimalused, mida digitaalsed keskkonnad on kaasa toonud ning millistel tingimustel muutub digipärand tähenduslikuks erinevatele kasutajatele.
Ettekanne on eesti keeles.

15.30–16.00 Ohtlik kultuuripärand: vrakkidelt tulenev keskkonnnaoht - kelle probleem ja kes peaks vastutama? HMS Cassandra juhtum
Ivar Treffner, Meremuuseumi Teadur (merearheoloogia), Tartu Ülikooli doktorant
Laevadel kehtib teadupärast lipuriigi õigus. Kuid peale uppumist pole asi enam alati nii lihtne. Kellele kuuluvad uppunud riigilaevade vrakid ja kes peaks tegelema vrakkides oleva kütusega? Paljud sellised vrakid on olnud vee all juba üle 100 aasta ja pole küsimus kas vrakid kukuvad kokku, vaid millal see juhtub. Siis võib sattuda suurem kogus keskkonnaohtlikku kütust merre ja tekitada suuremahilise reostuse. HMS Cassandra on hea näide rahvusvahelisest koostööst ja lipuriigi vastutustundest.
Ettekanne on eesti keeles.

16.00–16.30 Picasso risttules: kunst diktatuuri vastu
Nadia Hernández Henche ja Carlos Alonso, Hispaania kunstiajaloolased ja kuraatorid
Pablo Picasso loomingust sai Franco dikatuuri ajal vabaduse sümbol. Oma 90. sünnipäeval seisis kunstnik vastamisi erinevate rünnakutega: teda mustati avalikult, tema teoseid eksponeerinud galeriisid hävitati ning teda toetanud raamatupoode süüdati põlema. Need rünnakud olid suunatud laiemalt kriitilise mõtlemise ja demokraatlike väärtuste vastu. Kunstnikud üle maailma ühinesid, et toetada Picassot ja seista vastu repressioonidele.
Kunstnike ühine austusavaldus Picassole kujunes vastuhakuks režiimile.
Ettekanne on inglise keeles.

JÄLGI MEID:
Uudiskirjas
Facebookis
Instagramis