Rahvanäitelava - praktiline väikelavade häälekandja nr. 5, 1933 aastast kirjutab:
Uudse aine ja omapärase käsitluse tõttu „Naeratav heeringapea" tahab olla üllatav uudis- teos lava-algupärandite hulgas.
Tegevus areneb sõjaväe miljöös ja kesk- kujuks on kusagilt kaugelt Tartumaa põhjast suurlinna (sundaega teenima) toodud looduse- laps Joosep Runka. Joosep, olles loomult väga omapärane, toob kodunt kaasa o m a d vaated, arusaamised ja keelemurraku, mis uue miljööga kokkupuutumisel tekitavad kummalisi konflikte.
Viimased enda originaalsusega kahtlematult sün- nitavad vaatlejas erilist naerukõdi.
Joosep, enda loomupärase intelligentsi tõttu, koduneb uues elus kiiresti, võites kompani velt- veebli naise sümpaatia ja ülemuse tähelepanu. Veltveebli naine jagab talle enda naiselikke aar- deid, ülemus määrab kompani kirjutajaks.
Ühel päeval juhtub aga midagi hullu. Kõr- gem ülemus, ruume ülevaadates, leiab koridori põrandalt heeringapea. . . Skandaal on kohutav. Ülemus kategooriliselt nõuab heeringapea põran- daleviskaja avastamist, ähvardades teda rängalt karistada. Nagu kiuste satub Joosep kahtluse alla. Osavalt vabastab Joosep enese ähvardava saatuse käpa alt ja viib süüpinki — veltveebli koera, sest ülemus iga hinna eest nõuab süüdlast.
Teose kujud on plastilised, selgejoonelised ja elulähedased. Teose rikkalik huumor on origi- naalne, sünnitab rohkesti lõbusat naeru ja ei riiva kedagi. Selle tõttu teos peaks täiesti vastu- võetav olema laiematele hulkadele.
Venevere harrastusteatri ettekandes on näidend säilitanud oma algupärase, maalähedase ja naturaalse õhustiku ning naerutab ka tänapäevast publikut. Situatsioonid on ülekantavad tänapäeva elustikku ja seega on võimalik samastuda ja kaasa elada igaühel, omal moel.
Pajusti Klubi • Tartu maantee 11, 46603 Pajusti, Lääne-Viru maakond, Eesti