SCHÖNBERG 150 // Kai Kallastu ja Andrus Kallastu // Musica Sacra Tartu

Kai Kallastu (sopran)
Andrus Kallastu (klaver)
Kavas Berg, Schönberg, Webern

Kontserdiga tähistatakse Arnold Schönbergi 150. sünniaastapäeva.
 
Modernism murdis muusikasse läinud sajandi esimesel kümnendil, kui uus helikeel leidis tee Euroopa paljude heliloojate loomingusse. Prantsusmaal asus ühena esimestest modernismi teele Claude Debussy, Leedus Mikalojus Konstantinas Čiurlionis ja Eestis Mart Saar. Austrias pani Arnold Schönberg koos oma õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberniga aluse Uus-Viini koolkonnale.
 
Peale uudse meloodia- ja harmooniakäsitluse leiab mainitud heliloojate tollases loomingust seniolematuid rütme ja kõlavärve, mis said eeskujuks paljudele 20. sajandi heliloojatele. Ja tekitasid kuulajatele ka üksjagu probleeme. Näiteks tänapäeval vägagi pretensioonitud Alban Bergi "Altenbergi laulud" op. 4 kutsusid esiettekandel oma uudsete kõlade ja ebatraditsiooniliste mänguvõtetega esile publiku niisuguse pahameeletormi, et esitus tuli pooleli jätta.
 
Anton Webern ja Hildegard Jone olid kaasaegsed ja lähedased sõbrad. Kuigi nad ei teinud otseselt koostööd op. 25 laulude loomisel ja Webern valis laulutsükli aluseks olevad Jone'i luuletused ajakirjanduses ilmunud tekstide hulgast, on nende kirjavahetuse põhjal võimalik järeldada, et nad leidsid teineteise loomingulisest nägemusest siirast ja ehedat inspiratsiooni. Webern jagas Schönbergi ideed, et "komponeerimisel kaksteistkümne heliga ei ole muud eesmärki kui arusaadavus".
 
Schönbergi laulutsükli Rippuvate aedade raamat aluseks on Stefan George'i luuletused. Schönbergi poolt laulutsüklisse valitud luuletustest moodustub otsekui sügavam peegeldus Schönbergi meeleoludest teose kirjutamise perioodil. Luuletused räägivad luhtunud armusuhtest, nimetamata selgesõnaliselt selle lõppemise põhjust. Rippuvate aedade raamatut peetakse helilooja atonaalse perioodi algusteoseks, millega ta purustas ”kõik möödaniku esteetika barjäärid”.
 

Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu (1967) õppis Tallinna Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ning Sibeliuse Akadeemias ning tegutseb alates aastast 2000 vabakutselisena. Mitmed Kallastu teosed kõnelevad huvist muusika ja erinevate kunstiliikide ühendamise ning performance’i vastu. Kallastu huvi interpreedi ja projektide kunstilise juhina on seotud tihti muusikateatriga. Lisaks traditsioonilisele muusikateatritegevusele on tema eesmärgiks arendada muusikateatri spetsiifilisi valdkondi: müsteeriumilaadset kiriklikku kompositsiooni ning visualiseeritud kontserti.

Täispilet 20 €
Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, seenior) 16 €
Perepilet (1 täiskasvanu ja kuni 6 alaealist last) 30 €
Eelmüügipilet* 16 €
Eelmüügi* sooduspilet (õpilane, üliõpilane, seenior) 12 €
Eelmüügi* perepilet (1 täiskasvanu ja kuni 6 alaealist last) 20 €
Hooaja täispilet Musica Sacra Tartu kõigile 5 kontserdile 50 €
Hooaja sooduspilet Musica Sacra Tartu kõigile 5 kontserdile 40 €

• – Eelmüük lõppeb kontserdile eelneval päeval.

Musica Sacra Tartu sügishooaeg:

18.9.2024 kell 19.00 Tartu Jaani kirik. ARNOLD SCHÖNBERG 150. Kai Kallastu (sopran), Andrus Kallastu (klaver). Kavas Berg, Schönberg, Webern
https://fienta.com/et/musica-sacra-tartu-schonberg

2.10.2024 kell 19.00 Tartu Jaani kirik. CHOPINI KLAVERIMUUSIKA. Kirill Lissijenko (klaver). Kavas Chopin
https://fienta.com/et/musica-sacra-tartu-chopin-1

30.10.2024 kell 19.00 Tartu Jaani kirik. VIRTUOOSNE ROMANTILINE KAMMERMUUSIKA. Klaveriduo Ebe Müntel ja Jorma Toots. Kavas Brahms, Mendelssohn, Schubert
https://fienta.com/et/musica-sacra-tartu-schubert

13.11.2024 kell 19.00 Tartu Jaani kirik. CHOPINI KLAVERIMUUSIKA. Kirill Lissijenko (klaver). Kavas Chopin
https://fienta.com/et/musica-sacra-tartu-2chopin

11.12.2024 kell 19.00 Tartu Jaani kirik. MOZART JA SCHÖNBERG. Sigrid Kuulmann (viiul), Piret Väinmaa (klaver). Kavas Mozart, Schönberg
https://fienta.com/et/musica-sacra-tartu-mozart-schonberg

Sarja toetavad Tartu linn ja Eesti kultuurkapital.