Musica Sacra: Beethoveni 32 klaverisonaati

Eesti noorema põlve üks väljapaistvamaid pianiste Irina Zahharenkova on käivitanud hiiglasliku interpretatsiooniprojekti. Tal on plaan mängida kahe aasta jooksul kaheteistkümnel kontserdil kõiki Beethoveni klaverisonaate.

Ludwig van Beethoveni (1770–1827) aastatel 1795–1822 loodud küpseid klaverisonaate võib pidada helilooja isiklikuks loominguliseks laboratooriumiks. Neis on testitud paljusid olulisi stiilivõtteid ja kompositsioonitehnikaid, mida ta on hiljem kasutanud sümfooniates, vokaalsümfoonilistes suurvormides ja kammermuusikas. Kuigi sonaadid ei ole helilooja enda poolt mõeldud tähendusliku tervikuna, on neid hiljem vaadeldud kui muusikaajaloo üht olulisemat teoste kogumit. Näiteks dirigent ja pianist Hans von Bülow, kes mängis Beethoveni sonaate esmakordselt kui üht tsüklit, on nimetanud neid klaverimuusika "Uueks Testamendiks". Sellega vihjas ta Johann Sebastian Bachi Hästitempereeritud klaverile kui klaverimuusika "Vanale Testamendile". Bülowi mõte on leidnud järgijaid. Näiteks esimene Beethoveni kõigi klaverisonaatide salvestis pärineb Artur Schnabelilt.

Pianist Irina Zahharenkova (1976) omandas magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Lilian Semperi ning Sibeliuse Akadeemias professor Hui-Ying Líu-Tawaststjerna juures. Lisaks on ta õppinud ka varaseid klahvpille: klavessiini Maris Valk-Falgi ja fortepiano-mängu Pekka Vapaavuori juures. Tema repertuaar hõlmab laia valikut barokist kaasajani. Pianisti ja klavessinistina on ta esinenud nii Euroopas kui ka Aasias ja teinud koostööd paljude orkestrite ja dirigentidega. Nii pianisti kui ka klavessinistina on ta võitnud auhinnalisi kohti suurtel rahvusvahelistel konkurssidel.

Ludwig van Beethoven (1770–1827)

Klaverisonaat nr. 15 D-duur, op. 28 "Pastoraal"
I. Allegro
II. Andante
III. Scherzo (Allegro vivace)
IV. Rondo (Allegro ma non troppo)

Ludwig van Beethoven (1770–1827)

Klaverisonaat nr. 16 G-duur, op. 31 nr. 1
I. Allegro vivace
II. Adagio grazioso
III. Rondo (Allegretto - Presto)