Messe Salve Regina ja Taaveti laulud

Toome põhjamaisesse sügisesse Notre Dame’i kirikust kostuvad mahlakad orelihelid ja võlvidelt vastu kõlava gregooriuse laulu.

Ent see pole veel kõik! Missas „Salve Regina” mängib mitu konkureerivat orelit, mis laskuvad võimsasse dialoogi ja koor ei piirdu gregoriaani antifoonidega,
vaid eksitakse ka 19. sajandisse ja satutakse hilisema aja tumedasse dissonantsimutta. Selles teoses on spontaansuse hõngu: iga orelipartii toob mõnikord pooltoonides, mõnikord julge intensiivsusega esile päikesekiired, mis paistavad läbi värvikirevate vitraažide.

MESSE SALVE REGINA on inspireeritud Notre Dame’i kiriku unikaalsest atmosfäärist, selle kõlaruumist ja orelihelidest. Teose teevad ainulaadseks enneolematult mitmekesised orelipartiid ning kooriosas gregoriaanliku helikeele rikastamine tänapäevaste dissoneerivate harmooniatega.

Helilooja ja organist Y. Castagnet on oma teoses kasutanud mitmeid muusikalisi viiteid gregooriuse antifoonile „Salve Regina”, mis pärineb 11. sajandist. Missa „Salve Regina” on kirjutatud kahes osas: 2002. aastal valmisid Kyrie, Sanctus ja Agnus Dei ning 2007. aastal Gloria.

YVES CASTAGNET sündis 1964. aastal Pariisis. Ta alustas väga varakult klaveriõpinguid ning juba 9-aastaselt asus mängima ka orelit. Ta lõpetas Pariisi Riikliku Konservatooriumi oreli, improvisatsiooni, harmoonia, kontrapunkti, fuuga ja orkestratsiooni alal. Ta on võitnud mitmeid auhindu interpreedina ning esinenud organistina nii Prantsusmaal kui ka mujal. 1988. aastast on ta Notre Dame’i kiriku organist.

Kontserdil tulevad esitusele ka Eesti vaimuliku muusika suurmeistri CYRILLUS KREEGI Taaveti laulud nr. 137 "Paabeli jõgede kaldail", nr. 104 "Kiida mu hing Issandat", nr. 141 "Issand, ma hüüan Su poole...", nr. 1 „Õnnis on inimene” ja nr. 121 "Päeval ei pea päikene Sind vaevama".