Meenutades helikunstnikku, prof Johannes Paulsenit

Arvo Leibur (viiul), Marie-Helen Aavakivi (viiul), Henry-David Varema (tšello), Mihkel Poll (klaver), Anneli Tohver (klaver)
Kõnelevad Niina Murdvee ja Marie-Helen Aavakivi

Kontserdil toimub Johannes Paulseni hinnalise viiuli ja poogna üleandmine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale.

Niina Murdvee kõneleb prof Paulseni pedagoogilise töö stiilist ja meetoditest ning Marie-Helen Aavakivi teeb oma doktoritöö põhjal lühiettekande Paulseni elukäigust, tegevusest interpreedina ja tema tuntumatest õpilastest.

Kavas:

Ludwig van Beethoven (1770-1827)
Sonaat viiulile ja klaverile nr. 1 D-duur op. 12

Johannes Karl Paulsen (1879- 1945)
Canzonetta

Eduard Tubin (1905-1982)
Süit eesti tantsulugudest (esmaesitaja Johannes Paulseni õpilane Zelia Aumere)
Torupillilugu
Kivikasukas

Artur Lemba (1885-1963)
„Armastuse Poeem”
Klaveritrio nr 1 B-duur
II Scherzo
III Andante sostenuto

Johannes Karl Paulsen
Professor aastast 1925

Johannes Karl Paulsen sündis 13. veebruaril 1879. aastal Poltaava kubermangus Krementšugis. Paulsen alustas viiuliõpinguid Tallinnas ning lõpetas 1897. aastal Tallinna NIkolai Gümnaasiumi, mille järel astus Moska Konservatooriumi. 1907. aastal lõpetas ta prof Jan Hřímalý viiuliklassi vabakunstniku diplomi ning hõbeaurahaga. Paralleelselt õppis Paulsen prof Sergei Tanejevi klassis kompositsiooni.

Aastatel 1905-1906 oli ta Tallinnas A. Segali ja H. Stuckey muusikakoolis viiuliõpetaja, 1906-1912 Moskvas prof Protopopovi muusikakoolis inspektor ja viiuliõpetaja ning Miikaeli kiriku reaalkoolis muusikaõpetaja, 1910-1911 Moskva Kaubanduslike Teaduste Akadeemia muusikaõpetaja. Samal ajal oli ta Keiserliku Muusikaseltsi keelpillikvarteti (1907-1909) ja Moskva Kammermuusikaseltsi juhatuse liige (1908-1912). Aastail 1905-1906 täiendas Paulsen end Münchenis viiulimängu alal ning läks 1912. aastal maailma tolleaegsesse muusikapealinna Viini, kus õppis 1914. aastani Muusika ja Lavakunsti Akadeemias dirigentide meistriklassis. Naasnud 1914. aastal Tallinna, asus ta rakendama oma mitmekülgseid muusikuvõimeid. Aastail 1914-1934 oli ta nn Jääkeli (Jaeckeli lauluseltsi) segakoori juht, 1914-1936 Kammermuusika Seltsi dirigent, 1919-1939 Tallinna Konservatooriumi (algselt Tallinna Kõrgema Muusikakooli) õppejõud. Paulseni kui viiulipedagoogi tööle on andnud kõrge hinnangu paljud autoriteedid, nagu J. Thibaud, V. Prihhoda, V. Alumäe, R. Matsov.

Ta oli juhatanud sümfooniakontserte Moskvas ning olnud hooajal 1914/15 Bakuu sümfooniaorkestri dirigent. Tallinna Konservatooriumis oli ta orkestriklassi juhataja ja dirigent ning rakendas Viinis õppides omandatud rikkalikke teadmisi ja oskusi. Paulseni dirigeerimisel oli sümfooniaorkester heal tasemel ning repertuaar ja ettevalmistusaeg oskuslikult kavandatud. Orkestri õpperepertuaar sisaldas nii klassikalisi tähtteoseid kui ka uuemat muusikat (Debussy, Raveli ja eesti heliloojate teoseid), samuti vokaalsümfoonilisi suurteoseid (Beethoveni Missa solemnis, Dvořáki Stabat Mater). Tegelikult oli just Paulsen õppeorkestri pingelise töö ja dirigendi nõudliku tegevusega eesti sümfooniaorkestrite kujundaja.
Paulseni kasvandikud on leidnud kõrge hinnangu nii kodu- kui ka välismaal ja saanud auhindu rahvusvahelistel interpreetide võistlustel.
Paulsenile on antud Valgetähe teenetemärk.

Professor Johannes Paulseni viiuliklassi on lõpetanud:
Peeter Põder (1926); Herbert Laan, Aleksander Okaspuu, Gerta Siisberg (1929); Eevald Turgan, Aleksander Õunapuu (1931); Hubert Anton (Aumere), Rudolf Mill (Milli), Vladimir Tiidermann (Valdur Tiikvee), Adolf Võhman (1932); Rostislav Merkulov, Voldemar Saul (1933); Gabriel Gordon, Muusa Jannes, Boris Kulman, Olev Roomet (1935); August Kielberg, Johannes Liit, Eduard Poolakene, Artur Värik (1936); Vladimir Alumäe, Zelia Aumere, Evald Piir, Linda Riiner (1937); Evald Vain (1938), Evi Liivak, Karmen Prii, Vaido Radamus (1939); Roman Matsov, Arnold Randma (1940, Paulseni ja V. Alumäe klass)

Heino Rannap (2002) "Eesti Muusikaakadeemia professorid"