"Tiibade hääl" // Kõrvits, Galliano, Bach // Maarjamaa Filharmoonikud // festival Hingede öö

kavas:

1.  Richard Galliano "Opale concerto"  akordionile ja orkestrile
solist Tadas Motiecius (Leedu)

2. J. S. Bach Kontsert Viiulile ja Oboele c-moll BWV 1060R
solistid Anastasiia Cherniak-Keneally (oboe), Liam Keneally (viiul, Austraalia)

3. Tõnu Kõrvits "Tiibade hääl"  segakoorile, vioolale ja keelpilliorkestrile.

Maarjamaa Filharmoonikute koor ja orkester

Karmen Puis (mezzo)
Anastasiia Cherniak-Keneally (oboe)
Tadas Motiecius (akordion, Leedu)
Liam Keneally (viiul, Austraalia)

dirigent Lilyan Kaiv

.
.
"Tiibade hääl" 

Tõnu Kõrvits:
""Tiibade hääl" on kolmas ja viimane osa minu mõttelisest triloogiast, kuhu kuuluvad veel varem loodud "Lageda laulud" ja "Sina oled valgus ja hommik". Kõik need teosed on kirjutatud solistidele, koorile ja keelpillidele ning nende esmaesitajad on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja Risto Joost. Kõigi kolme teose tekste on aidanud tõlkida ja luua Doris Kareva. "Tiibade hääl" on triloogia helgeim teos, millest kiirgab kõige enam valgust. See on laul lendamisest, unistustest, julgusest ja tingimusteta armastusest."

Kõrvitsat inspireeris USA lendur Amelia Mary Earhart, kes pälvis lennuväe teeneteristi selle eest, et lendas 21. juulil 1932 esimese naisena üle Atlandi ookeani. Ta tegi muidki lennurekordeid ning kirjutas oma lennukogemustest raamatuid.

Doris Kareva:
"Amelia Earharti tutvustas mulle Tõnu Kõrvits. Mary S. Lovelli raamat "Tiibade hääl" selle erakordse naise elust ja loomingust mõjus tõepoolest tiivustavalt. Amelia kirjadest või luuletustest inspireeritud tekstidest ehk kõige krüptilisem, "Üks armastus" põhineb viimasel signaalil, mille Amelia teele saatis ja mis pärale ei jõudnudki.
Minu meelest sisaldub "Tiibade hääle" kvintessents Amelia mõttes: Julgus ja heldus on hingeõndsuse alus. See väärib meenutamist iga päev."

.
.
Maarjamaa Filharmoonikud: Jagame kirge muusikas!

Jagame kirge, mis tekib ühisest musitseerimisrõõmust – rõõmust, mis sünnib muusiku ja kuulaja vahel ning heliseb hinges veel pikalt pärast seda, kui on vaikinud viimane noot. Maarjamaa Filharmoonikud on sündinud sellest kirest ja igatsusest muusikat jagada – muusikutele musitseerimiseks ja publikule kaasaelamiseks.

Rohkem kui sajand tagasi, aastal 1900 asutati Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde helilooja ja pedagoog Aleksander Lätte eestvedamisel Eesti esimene sümfooniaorkester ja koor ning hakati andma rahvalikke sümfooniakontserte. Seda vaimu kannab edasi dirigent Lilyan Kaivu ellu kutsutud Maarjamaa Filharmoonikute koor ja orkester. Nagu toona, kannustab ka praegu filharmoonikuid kirglik soov harida nii ennast kui ka publikut ning rikastada meie muusikamaailma professionaalsete esituste, uute seadete ja uue heliloominguga.

Loomingulise kõrgtaseme hoidmiseks esitavad koor ja orkester järjepidevalt eriilmelist repertuaari. Maarjamaa Filharmoonikutel on eelkõige Tartu ja Lõuna-Eesti publikule varuks aina uusi põnevaid muusikalisi üllatusi. Meie mõtteid ja tegusid mõjutab see, kui vabad saame olla ja kui palju on meil sel teekonnal toetavaid mõttekaaslasi. Piiriks on vaid meie endi fantaasia.

Sel aastal tähistavad Maarjamaa Filharmoonikud oma 5. sünnipäeva.