Kuraatorituur Risto Pajuga näitusel „Lõputu kohvijoomine“

Näitus „Lõputu kohvijoomine“* on kui nostalgiareis Tallinna vanalinnas kunagi olnud ja ka praegu töötavatesse menupaikadesse. Väljapanek Lühikese jala väravatornis tutvustab ajaloolisi kohvikuid, neile eritellimusel valminud mööblit ja kohalikku kohvikukultuuri laiemalt.

Tallinnas on aegade jooksul olnud mitmeid kordumatuid, originaalmööbliga sisustatud kohvikuid, baare ja restorane. Neis on joodud kohvi ja istutud mööblil, milletaolist kusagil mujal maailmas ei ole. On kohti, mis on olnud olulised ka kultuuri- või hoopis poliitilises ajaloos.

Näitus Lühikese jala väravatornis algab Tallinna esimese kohviku, 18. sajandi alguses Raekoja plats 12 paiknenud A. D. Carvallido kohvimaja tutvustamisega. Järgnevad Tallinna kohvikud pärinevad juba hilisemast ajast, peamiselt viimase sajandi erinevatest ajajärkudest. Nende seas oli väga eriilmelisi, ka näiteks poliitiliselt olulisi paiku (klubi Centum kohvik ja restoran), omaaegseid menukohti (Mündi baar, kohvik Neitsitorn jt) või kultuurikohvikuid (Pegasus, Kloostri Ait). Kõiki neid esindavad just samadest kohvikutest pärinevad ja just nendesamade kohtade jaoks tuntud disainerite kujundatud originaalmööbliesemed, mis kannavad edasi Eesti kultuuri- ja disainiajalugu.

Näitusel võib kohata juba Eesti disainiklassikasse kuuluvat mööblit ja detaile, mis just selle näituse tarvis taas välja otsitud. Sellest hoolimata ei ole tegemist klassikalise disaininäitusega. Linnamuuseumi roll on keskenduda eelkõige kohalikule kultuuri- ja ajaloole ning eksponeeritud disain kannab edasi laiemat kohalugu. Näituseruum, Pika jala väravatorni ülakorrus sarnaneb mitme omataolisega Tallinna vanalinnas, kus paiknes kohvikuid või ka baare.

Lisaks mööblile jm muule visuaalsele on kohvikus väga oluline ka heli. Näituse atmosfääri kujundamisel on keskne roll helitaustal, mis aitab luua meeleolu ja avada olulisi kultuuriloolisi ja kunstilisi seoseid, raamistada rännakut läbi ühe sajandi kohvikukultuuri ja ajaloo. Kohvikunäituse helikujunduse autoriks on helilooja Märt-Matis Lill.

Näituse kunstnikuks on tuntud filmi- ja teatrikunstnik Jaagup Roomet, kellega muuseumil on olnud Raidkivimuuseumi, Neitsitorni ateljeenäituse ja 1980. aastate mööbliga kohvikukorruse taastamise näol hea koostöö varemgi. Graafiliselt on näituse kujundanud Rein Seppius. Näituse kuraatorid on kunstiteadlane ning Tallinna Linnamuuseumi kunstikogu hoidja Risto Paju ning ajaloolane, Tallinna Linnamuuseumi vanemkuraator Toomas Abiline. Teostus: Random Solutions.

• Näituse pealkiri „Lõputu kohvijoomine“ on laenatud kirjanik Madis Kõivu näidendilt. Selle tegevus kulgeb tsaariajast tänapäevani ühes Tartu kohvikus, mille prototüübiks on pika ajalooga ja kultuuri- ning ülikoolirahva poolt armastatud Werner. Etenduses muutuvad ajastud, vahetub riigivõim, algavad ja lõpevad sõjad. Kohvikus istub aga Stammgast, kes vaatamata väljas toimuvale püüab kohvijoomisega teha endale head äraolemist.