Jalutuskäik: „Talurahva töine kevad“

Kevad kutsub adrad põllule ja linnud laulule.

Eesti Vabaõhumuuseum kutsub linnakärast eemale värsket õhku hingama ning mõnusasse keskkonda turvaliselt jalutama.

Muuseumi taluõuedelt leiad nuputamisülesanded, mille kaudu saad teada, milliste kevadiste tööde ja toimetustega eestlased vanasti tegelesid. Algasid külvitööd, klopiti puhtaks vaibad ja pühiti toast mustus minema. Rannakülades alustati räimepüügiga ning lapsed läksid karja. Pärast korralikku koristust ja tööd süüdati maituli ning rõõmutseti üheskoos kevade saabumise üle.

Tule muuseumisse jalutama, puhasta vaimu ja kopse ning tunne kevadest rõõmu!

*Sassi-Jaani talu – kündmine ja külviviljad

Künnipäeval, 14. aprillil alustati põllutöödega. Selleks päevaks pidid kõik põllutööriistad olema korda seatud. Hommikul tõusti vara ning hea saagi tarbeks viidi põllule koorem sõnnikut ja künti esimene vagu. Meie esivanemad kasutasid kündmiseks vägevaid põllutööriistu. Peamiselt vedasid atru hobused, kuid näiteks Lääne- ja Hiiumaal kasutati ka härgi.

Kevadine külviaeg kestis jüripäevast jaanipäevani. Kõige varem külvati hernest, kõige hiljem neljatahulist otra. Lina tuli külvata toominga õitsemise aegu, otra jällegi pihlaka õitsemise ajal.

Taluõuel ringi vaadates leiad küsimused, mille kallal pead ragistada. Kas oskad neile vastata?

*Köstriaseme talu – vilja külvamise ja koristamise vahendid

Külvitöödel ja lõikusel läks tarvis igasugu huvitavaid tööriistu ja abinõusid. Leia üles vilja külvamise vahendid! Kas tead, milleks iga tööriista või abivahendit kasutati?

*Pulga talu saun – kevadine suurpuhastus: pesu pesemine

Kevad oli kõige suurem pesupesemise aeg. Suurpesu võeti ette kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – ning see kestis lausa kolm päeva. Milliseid vahendeid kevadisel suurpuhastusel kasutati?

*Pulga talu – karjas käimine

Talve lõppedes lõppes ka talulaste kooliaasta, sest kevade saabudes saadeti lapsed karja. Õppimine jätkus siiski ka karjas käies, kus karjalapsed kogusid praktilisi teadmisi ja oskusi. Karjas käimise juurde kuulusid ka uskumised ja nõidumised, et kari ja karjus terved ja tugevad püsiksid. Mida tead sina karjas käimise kohta?

*Härjapea talu – linnumagus ja võrsuv toidupoolis

Kui õitsevad lilled, saavad toimetada puulinnud ja koguda linnupuudesse talurahva maiust. Mis on linnupuud ja kuidas võivad nad välja näha? Kiika aita ja Härjapea elumaja taha aeda.
Kui õitsevad lilled, võrsuvad ka teised taimed, millest mitmed on vitamiinirohked ja muidu tervist kosutavad. Milliseid taimi sai talurahvas kevadel loodusest toiduks hankida?
Mida sobib küülikutele süüa anda?

*Hiidlaste rändpüügimaja

Rannakülade elanikud tegelesid lisaks maaharimisele ka kalapüügiga. Peamiselt püüti maaharimise kõrvalt kala just kevaditi räime ja teiste kalade kudemisajal. Kevadpüük kindlustas vajaliku kalavaru ning kel oli rohkem saaki, sel õnnestus ka müügiga lisatulu teenida. Kuna rannakülade põllumaad olid kehvapoolsed ega pruukinud piisavalt toiduvilja anda, vahetati püütud kala tihti vilja vastu.

Kuidas kutsuti sisemaakülade talumehi, kellega püügihooajal rannas vahetust tehti?

*Jüri-Jaagu talu - ehalkäimine

Omal ajal anti juba varakevadel noortele külaneidudele „võti kätte“, mis tähendab seda, et nad said õiguse kolida oma magamisasemed suviseks ajaks aitadesse ja heinalakkadesse. Eks see pannud omakorda küla noormeeste südamed päevaloojal kiiremini põksuma. Magus rahutus sundis neid õhtuhämaruses (s.o ehavalgel) tüdrukute aidaustele koputama ja sisselaskmist lunima, et öö koos mööda saata ja lähemalt tuttavaks saada.

*Külaväljak – enne töö, pärast lõbu

Kui tööd olid tehtud, võis veidi puhata ja mängida. Maa peale tehti madalat maituld, millega kuulutati kevade võidukäiku ja aeti minema kõik kuri. Käidi kiigel laulmas ning kiigemeistritele viidi tänuks paelu ja mune. Kuula, kuidas kõlavad kiigelaulud!

*Sepa talu – vill ja väetis

Talvise kasukaga hakkab lammastel päevade soojenedes liiga palav, mistõttu on see tarvis maha ajada. Lambaid pügati eelkõige villa saamise eesmärgil, sest villast sai kedrata lõnga ja lõngast omakorda kududa kangaid. Sepa talu lambad on värskelt pügatud/ootamas peatset pügamist.

Läbi aegade on sõnnik olnud põllupidamiseks kõige tõhusam väetis. Kui loomadest ei pruukinud head villa- või lihalooma saada, siis sõnnikut tootsid nad ikka. Sõnnik moodustus laudas loomade väljaheidetest ja allapanust – põhust ehk heintest, veest ja söödajäänustest.

*Lau pood

Siinne lai kaubavalik on külapoele omane. Maitsvad kompvekid ja šokolaadid lastele, kaunid kangad, uhked lauanõud, seemned ja maitseained prouadele, vajalikud majapidamisriistad vikatist ämbrini, head õlled ja peened veinid härradele!

*Kõrtsist saab kaasa osta maitsvaid roogi.

Turvaline külastus:

• Järgi ka muuseumis liikudes 2+2 reeglit ning hoia teistega süllajagu vahet.
• Mask on hää! Kanna kassasse ja kõrtsi sisenedes maski.
• Palun ära paita, toida ega häiri muuseumi loomi. Las kassid, lambad, hobused ja kitsed toimetavad omasoodu.
• Tualetid on avatud kassamajas, kõrtsis ja setu talus.
• Haigena või ennast kehvasti tundes jää koju.

Pöörame hoolega tähelepanu muuseumikülastajate turvalisusele:

*Puhastame erilise tähelepanuga ühiskasutatavaid pindu nagu ukselingid, kassa, avalikud tualettruumid.
*Kõikidel meie külalistel on võimalik pesta käsi ja kasutada desinfitseerimisvahendeid.