Ringkäik Kiek in de Kökis: KUIDAS REVAL MOSKOVIITE TÕRJUS

Kiek in de Köki kindlustustemuuseum kutsub kõiki meenutama ajaloolist Tallinna päeva, mida vana Revali rahvas pidas uhkusega alates 1571. aasta 16. märtsist tähistamaks võitu moskoviitide üle.
18. sajandil, kui linn Vene võimu alla läks, vajus tähtpäeva tähistamine mõistetavatel põhjustel ära.

Neljapäeval, 16. märtsil räägime Kiek in de Kökis vana Revali – Tallinna kaitsmistest 16. – 18. sajandil. Vaatame, kuidas ja miks muutusid linna kaitserajatised ja millised relvad olid vanas Revalis kasutuses. Millised olid linna tähtsamad kaitselahingud ning kuidas linn vaenlase tõrjumisega hakkama sai.

Tallinna vägevad kindlustused pandi ajaloos esimest korda tõsiselt proovile 16. sajandi teisel poolel nn Liivi sõja käigus toimunud linna piiramiste ja pommitamiste käigus. Esimene, üle poole aasta kestnud piiramine ja pommitamine toimus 7 kuu jooksul (1570–1571) Moskva tsaaririigi vasalli, Liivimaa kuninga Magnuse ja teda toetanud Moskva tsaaririigi vägede poolt. Magnus lubas 1561. aastal Rootsi kuningale truudust vandunud Tallinna linnale allumise eest privileege, kuid linn keeldus alistumast. 1570. aasta 21. augustil hakkas Magnus koos Moskva tsaaririigi sõjaväega Tallinna piirama ning seda pommitama. 30 nädalat kestnud linna vallutuskatse aga ebaõnnestus ning moskoviidid lahkusid Tallinna alt 1571. aasta 16. märtsil. Seda päeva võib pidada esimeseks Tallinna päevaks, mida tähistati linlaste poolt kuni Vene võimu alla minemiseni 18. sajandil.

Tallinna teises piiramises ja pommitamises 1577. aasta jaanuarist märtsini oli Moskoovia vaenuvägedel kasutada pea kogu nende suurtükiarsenal. Vallutajate käes oli selleks ajaks ka pea kogu praegune Eestimaa välja arvatud Tallinn (ja Hiiumaa). Tallinna vallutamine oli moskoviitidele võtmetähtsusega! Tallinn jäi siiski taas võtmata ning alles 1710. aastal õnnestub Vene vägedel lõpuks linn alistuma sundida.

Ringkäik toimub Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis ning kestab umbes 1,5 tundi.