Jaaniõhtu jalutuskäik Eesti Vabaõhumuuseumis

Jaaniõhtu on maagiline aeg, mil võib juhtuda imesid ning saab ennustada, mida tulevik toob. Eesti Vabaõhumuuseum kutsub osa saama elavate pildikeste ja muusikaliste vahepaladega jaaniõhtu jalutuskäigust. Kulge mööda muuseumi teid ning saa teada, millist toitu jaaniajal söödi, kuidas turgutati keha, mismoodi lustisid lapsed, miks jaaniajal niidetud hein nii eriline oli, milliseid lilli tuli korjata, et õnne ja armastust kindlustada ning mida üldse taimede ja loomade kohta usuti. Eri ajastute jaanipidude õhustikku loovad puhkpilliansambel Pritsu Brass, ansambel Törts ja rahvakunstiansambel Leigarid.

Jaanilõkked on süüdatud külaväljakul, kiigeplatsil ja Roosta talu õuel ning tulease kõrtsi ees. Avatud on kõik muuseumi talud.

Tule jaaniõhtul muuseumisse jalutama!

NB! Kaasa tasub võtta sularaha.

KÖSTRIASEME TALU
Jaaniõhtuks sätiti end uhkeisse pidurõivaisse: välja otsiti parimad triibuseelikud, puhtad särgid ja ehted. Eriti oluline oli jaanikule ehtimine vallaliste noorte jaoks. Tulele võeti kaasa piimast valmistatud toite, nagu võid ja kohupiima. Jaaniööl viisid noormehed oma silmarõõmudele aidaukse taha armukaski. Kaunimatele ja rikkamatest peredest pärit neidudele jätkus mitmeidki viijaid. Kelle kask vastu võeti, see võis kosjatee jalge alla võtta.

KOLU KÕRTS
Kõrtsis pakutakse maitsvaid pidupäevaroogasid ja kesvamärjukest!

PULGA TALU
Külajaanitulel veedeti aega jutte ja nalju rääkides, tantsu lüües ja rahvamänge mängides. Noormehed katsusid jõudu vägikaikaveo ja mustlasmaadlusega, võisteldi kivitõstmises ja võidujooksus. Taluõuel mängitakse vanu jaanimänge ja pannakse proovile osalejate leidlikkus ja ramm. Kas arvad, et oled osav ja tugev? Tule proovi järele!

PULGA TALU SAUN
Saunaskäik ja vihtlemine kuuluvad põliste jaanipäevatraditsioonide hulka. Enne jaani ja jaaniööl valmistatud vihad ravivad terveks nii lihased, liigesed kui ka muud haigused. Pulga talus köetakse suitsusauna, tehakse kasevihtu ja räägitakse vihtlemiskombestikust.

HÄRJAPEA TALU

1930. aastatel hakkasid jaanitulesid korraldama ka mitmesugused seltsid. Härjapea pererahvas lööb kohalikus seltsitegevuses innukalt kaasa ning pakub oma koduõuel külarahvale toidu- ja joogipoolist. Jaaniõhtu meeleolu loovad Pritsu Brass, ajastuomane puhvet ja õnneloos, kus iga loos võidab.

KIIGEPLATS
Mereäärsel kiigeplatsil saad osa nõukogudeaegsest jaanimeeleolust. Kolhoosi jaaniku tunde tekitavad ansambel Törtsu meeleolukad laulud, lõke ja lookas einelaud.

ROOSTA TALU REHEMAJA
Paarsada aastat tagasi tegid eestlased ka üheperejaanitulesid, kus püüti kindlustada põllu- ja karjaõnne ning kõigile kodakondseile tugevat tervist ja kordaminekuid. Roosta pererahvas ongi omakeskis jaaniõhtut tähistamas - saunas on käidud, puhtad rõivad seljas, räägitakse muinasjutte ja lugusid, üheskoos süüakse jaanitoite ja lastakse õllekapal ringi käia.

KÜLAVÄLJAK
Teekond on toonud osa saama tsaariaegsest hoogsast ja elavast külajaanitulest. Külaväljakul on süüdatud väike jaanilõke, mille ümber keerleb hulk kergejalgseid noori. Külakiigelt kostab kilkeid ja naeru ning rahvarõivaste värvipillerkaar ja ehete ilu võtab silme ees kirjuks! Rahvalikud laulud, tantsud ja mängud Leigarite eestvedamisel teevad jaanipäevast jaanipäeva!

JÜRI-JAAGU TALUÕU
Noored kibelesid jaani aegu kiigele. Kiigetegijateks olid kevadel külapoisid ning neiud viisid neile selle eest andideks kindaid, paelu ja kirjatud mune. Lõuna-Eestis oli jaani ajal kombeks punuda üheksast eri õiest lillepärgi. Need visati jõkke, et ennustada meheleminekut. Kui laine lõi kaks pärga kokku, sai mehele. Taluõuel saad teada, kuidas punuda uhkeimat paela ja kauneimat pärga.

KAHALA VESIVESKI
Rahapada tuulutavast vanapaganast või suurt eluõnne tõotava sõnajalaõie leidmisest rääkivaid lugusid on vanarahvas pajatanud ikka just jaaniöö kohta. Sillal vee voolamist vaadates võid aja korraks maha võtta ja kuulata imelugusid.

LAU KÜLAPOOD
Pood ja lahked poemamslid oma igihaljas headuses tervitavad ostjaid ja muidu uudistajaid. Letil on reas maiustused, postkaardid ja muu nipet-näpet, mida majapidamises tarvis võib minna.

KUIE KOOL
Vanasti oskasid inimesed jälgida loodust ja selle järgi talitada. Eks tulevad vanarahvatarkused kasuks ka tänapäeval. Koolimaja juures saab mõistatada, milliste taimede ja loomade kohta käivad jaaniuskumused, ja ka ise oma tarkusi kirja panna.

KOLHOOSI KORTERELAMU
Jaanik oli kolhoosirahva jaoks üks aasta tähtsündmusi. Enne kiiret heinaaega peeti maha suur ja meeleolukas pidu, kus toimusid rammumeeste võistlused ja esinesid taidlusrühmad, kus töötas puhvet ja õlut voolas ojadena. Nalja-naeru jagunuks mitmeks päevaks, kuid suvel polnud pikemaks pidutsemiseks mahti. Kolhoosi kortermaja juurde on kogunenud ärksam rahvas, et veel oma piduõhtu etteasteid harjutada ja end suurele jaanitulele sättida.

KERASE PLATS
Toiduakadeemia telgis saab maitsta aasiapäraseid roogi ja degusteerida veine.

SEPA TALU
Aasta pikima päevaga on alati kaasnenud salapära, müstika ja usk nõidustesse. Sepp on naiseks kosinud kauni mustlasneiu, kes oskab ennustada nii tulevase peiu kui rahaõnne kohta. Ennustamine on veres ka vanal sepaemandal. Mida tulevik toob? Uuri järele, kui julged.
Avatud on ka Aarte, Kolga, Jaagu ja Setu talu, Peipsivene maja ning Orgmetsa pritsikuur.
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, A Le Coq

KUIDAS MEIENI JÕUDA?
Autoga: tasuta parkimine nii muuseumi peavärava parklas kui ka tagumises parklas (ca 1 km peaväravatest Kakumäe suunas).
Ühistransport: muuseumi väravasse toovad bussid nr 21 ja 21B. Muuseumist kesklinna suunas viivad bussid nr 41 ja 41b. Bussid nr 22, 42 ja 43: sõita kuni Zoo peatuseni, sealt ca 15-minutiline jalgsimatk mööda mereäärset teed. Sõiduajad: transport.tallinn.ee.