Hoogsalt absurdinäljane kontsertetendus Minu Isa Oli Ausus Ise

Ansambel alustas oma tegevusega 1990. aastal, ajal mil Gaute ja Margo Viljandi Kultuurikolledžis ainsatena elektrikuteks õppisid. See on praeguseks ka kätte maksnud. Eriti Gautele, kellel on 220 volti. Ainuüksi lõua all on neid 16.

Margo jääb kirjeldades siinkohal toppama: "Võib olla peaks hoopis tõsisemat juttu ajama. Ajab inimesed segadusse"

Ja kui täpne olla, siis nimetagem see hoopis kontsertetenduseks, sest vaadatakse üle libauudised, parodeeritakse Eesti mängu, tehakse läbi koolitus, juttu tuleb kanaldamisest ning elust ja olust.

Ja sellised on kontserdil käijate muljed:

Kadri–
1. saal oli rahvast täis
2. vaikust ei olnud, sest keegi alustas v lõpetas naermisega
3. välja liikudes oli inimestel hea tuju ja kiitvad kommentaarid
4. tulen hea meelega uuesti, sest väga hea huumor ja laulud segamini- super

Ann– Väga vahva hoogsalt absurdikas kraam täitsa kreisid olete.

Triin– Põsed sai krampi naerdud. Kui naer pidavat pikendama eluiga, siis mina olengi see esimene igavene

Toivo– Ületasite kõik mu ootused ning võin julgelt öelda- olete parimad! Nii hoida, niiongi.

Jaak Johanson ütles kord Gaute ja Margo kontserdi kohta– Päästja tarbetus isetõsiduses, abimees kurbtuses ja argiahistustes. Kõige haruldasem kibeduse, küünilisuseta, abitult võimas suure süllehaaramisjõuga huumor. Tõsine viirusetõrje igas mõttes. Hea inimeste hoidja.