VISNAPUU: “Kõik muutub lauluks” / COLLEGIUM MUSICALE / Hingede öö 2023
Pühapäev, 5. november 2023 kell 17:00 - 18:00
Tartu Jaani kirik • Jaani 5, 51007 Tartu, Tartu maakond, Eesti
Piletimüük internetis on lõppenud.
Kammerkoor Collegium Musicale
Endrik Üksvärav, dirigent
Pääru Oja, lugemised
Margus Kasterpalu, lavastaja
Kavas Henrik Visnapuu luule ja sellele loodud koorimuusika: Riho Esko Maimets (esiettekanne), Pärt Uusberg, Eduard Tubin, Maria Kõrvits, Andres Lemba, Alo Ritsing jt.
Henrik Visnapuul, kelle kirjanduslike pseudonüümide hulka kuuluvad nii Vürst kui ka Prohvet, on prohvetlik luuletus „Kõik muutub lauluks”. Prohvetlik selles mõttes, et lauluks see luuletus muutuski: Pärt Uusberg paigutas selle oma tsüklisse „Eestimaa atmosfäärid”. Uusberg pole aga kaugeltki ainus helilooja, keda on paelunud Visnapuu poeeside musikaalsus, ja „Kõik muutub lauluks” ei ole kaugeltki ainus Visnapuu luuletus, mis mõnd heliloojat inspireerinud. Mõlemad nimekirjad on piisavalt pikad ja esinduslikud, et sisustada hingedeaja meeleoluga haakuv kontsert Tartu Jaani kirikus.
Kuid Visnapuul on palju ka sellised poeese, mis veel lauluks muutunud pole. Kahtlusteta väärivad needki kuulamist, sest suur osa Visnapuu luulest avaneb parimal viisil just häälega lugemisel. Seega on kontserdi kavas muusika kõrval oluline roll ka ettekantavatel luuletusel.
Visnapuu tekstide sügavuse avab kontserdil näitleja PÄÄRU OJA lavaline interpretatsioon. Oja esituslaadi iseloomustab intensiivsus, emotsionaalne haaravus ning meisterlik kehakeele ja hääle kasutus, mis tõmbab publiku sügavale esitatava loo sisse. Pääru Oja on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstkooli näitleja erialal ning töötanud 2012-2020 Eesti Draamateatris. Ta on astunud üles enam kui neljakümnes teatrilavastuses, filmis ja seriaalis Eestis ja välismaal. Sügisel 2024 kinolinale jõudvas Juhan Liivist inspireeritud ajaloolises põnevikus “Vari” kehastab Oja poeedist peategelast. Aastal 2015 autasustas Eesti Teatriliit Ojat parima meespeaosatäitja auhinnaga.
Erilise kõla ja kõrgetasemeliste esituste poolest tuntud COLLEGIUM MUSICALE repertuaar ulatub renessansist tänapäeva. Suure tähelepanu all on Eesti heliloojate looming. A cappella kooriteoste kõrval esitatakse ka suurvorme. Koori pea 13 tegevusaasta sisse on jäänud peale Eestis toimunud muusikasündmuste ka eriilmelised kontserdid ja festivalid Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Tšehhis, Poolas, Soomes, Maltal, Iisraelis, Liibanonis, Kreekas, Hollandis, Jaapanis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.
Collegium Musicale on teinud koostööd Helsingi Barokkorkestri, Hamiltoni Kammerorkestri, Raschèr Saxophone Quarteti, NFM Leopoldinumi kammerorkestri, Eesti Riikliku Sümfoonia-orkestri, Tallinna Kammerorkestri, barokkansambli Barrocade jt-ga. Aastal 2019 külastas Collegium Musicale projekti „Unustatud rahvaste radadel“ raames kõiki soome-ugri hõimurahvaste alasid, keda helilooja Veljo Tormis oma suurtsüklis on muusikaliselt kujutanud. Kevadel 2023 tähistati Saksamaal Collegium Musicale kontserdiga Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva. Koori tegevust toetavad Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Go Hotel Schnelli ja Ida-Tallinna Keskhaigla.
Collegium Musicale on andnud välja kuus albumit, sh selle aasta alguses Erkki-Sven Tüüri koorimuusika album „Canticum Canticorum Caritatis“ (Alpha Classics), mis pälvis tänavu mais Saksa plaadikriitikute auhinna „Preis der deutchen Schallplattenkritik“.
Dirigent ENDRIK ÜKSVÄRAV on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal Olev Oja juhendamisel (2004) ning omandanud samal erialal magistrikraadi Hirvo Surva klassis (2011). Ta on õppinud ka trompetit ja metsasarve. Sügisel 2010 pani Üksvärav aluse kammerkoorile Collegium Musicale, mis on tema dirigeerimisel pälvinud kolmel korral aasta koori tiitli ning saavutanud tuntust ja tunnustust mitmetel rahvusvahelistel sündmustel.
Endrik Üksvärav on täiendanud end Neeme Järvi, Jorma Panula, Eri Klasi, Paavo Järvi jt meistriklassides.
2012\. aastal alustas Üksvärav lauluõpinguid Haagi Kuninglikus Konservatooriumis, 2014\. aastast magistriõppes. Tema õppejõud olid tunnustatud lauljad Peter Kooij, Michael Chance ja Jill Feldmann.
Aastast 2012 on Endrik Üksvärav Pühalepa muusikafestivali kunstiline juht.
Viimaste aastate jooksul on ta astunud regulaarselt solistina üles nii Eestis, Prantsusmaal kui ka Hollandis. Lauljana on Üksvärav teinud koostööd dirigentidega Frans Brüggen, Daniel Reuss, Barbara Hannigan, Tõnu Kaljuste, Jos van Veldhoven, Peter Dijkstra, Peter van Heyghen, Hidemi Suzuki, Tan Dun, Simon Carrington jt. Dirigendina on ta juhatanud NFM-i Leopoldinumi Kammerorkestrit (Poola), Eesti Sinfoniettat, Corelli Barokkorkestrit, Klaaspärlimäng Sinfoniettat, samuti mitmeid projektikoosseise ning seisnud ka Madalmaade Kammerkoori ja Cappella Amsterdami ees.
2018\. aastal tunnustas Hollandi kuningas Endrik Üksväravat silmapaistva ühiskondliku tegevuse eest ordeniga.
MARGUS KASTERPALU on lavastaja, teatri- ja festivalijuht, Eesti Teatrikriitikute Ühenduse, Teatriliidu, Teatrijuhtide Liidu ning Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige. Kasterpalu on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogia erialal ning töötanud Eesti Kirjandusmuuseumis teadussekretärina ja teadurina, ETV kultuurisaadete peatoimetajana, juhatanud Postimehe kultuuritoimetust.
Kasterpalu tegevus lavakunsti vallas ulatub 1980ndatesse, mil ta oli luuleteatri Valhalla üks eestvedajaid. Aastal 2001 asutas ta Saueaugu Teatritalu, mille peremehena tegutseb tänaseni. Kasterpalu on tegutsenud pikka aega Eesti Teatri Festivali juhina ja Draama festivali peakorraldaja ning olnud Ugala teatri kunstiline juht. Aastatel 2016 – 20 kuulus ta EV100 juubelipidustuste juhtrühma. Kasterpalu on lavastanud X noorte laulu- ja tantsupeo „Ilmapuu lävel” (2007) ning öölaulupeod „Märkamisaeg” (2008) ja „Järjepidevus”.
2007. aastal pälvis Kasterpalu Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Festival Hingede öö seob muusika ja valguskunsti teiste loomedistsipliinidega, tuues publiku ette kaasahaarava ja hingestatud programmi Eesti ja välisautorite loomingust. Festivali atmosfääri osaks on loovalt ära kasutatud Tartu Jaani kiriku arhitektuur ja hingedeaja pärimus, mis juhib meid otsima rahu ja vaatama enesesse.
Piletid eelmüügis Fientas ja Tartu Jaani kirikus.
"Varajase linnukese" sooduspiletid (saadaval kuni läbimüümiseni):
tavapilet 20 €
õpilane, üliõpilane, seenior 15 €
Täishind:
tavapilet 26 €
õpilane, üliõpilane, seenior 20 €
Tutvu ka nende kontsertidega!:
3\.11\.2023 kell 20 – SILVIA ILVES ja kammeransambel
videokunstnik Andrei Bljahhin
Kavas: Bach, Rodrigo, Šostakovitš, Rahmaninov, Saint-Seans, Piazzolla, Barriére jt
https://fienta.com/et/hingedeoo-2023-silviailves
3\.11\.2023 kell 22 – LAMAMISKONTSERT:
OTTO IIVARI (Soome) heliinstallatsioon ja ANDREI BLJAHHINi videokunst
https://fienta.com/et/hingedeoo-2023-lamamiskontsert
4\.11\.2023 kell 20 – LONITSEERA
videokunstnik Andrei Bljahhin
https://fienta.com/et/hingedeoo-2023-lonitseera
23\.11\.2023 – "Beethoveni viiulisonaadid 4/5", Marie-Helen Aavakivi (viiul) ja Irina Zahharenkova (klaver)
https://fienta.com/et/beethoveni-viiulisonaadid-4-5
Tartu Jaani kirik • Jaani 5, 51007 Tartu, Tartu maakond, Eesti
