Kutse veebseminarile: Hetke ja tuleviku olukord robotiseerimises Eestis ja maailmas – arutelu eksperdiga

Millises seisus on robotiseerimine Eesti tööstuses hetkel ja kuhu soovime jõuda tulevikus?

Robotite kaasamine muudab tootmisprotsessi kiiremaks ning töökindlamaks, maksimeerides seeläbi töövoogu.

Osaledes veebinaril “Hetke ja tuleviku olukord robotiseerimises Eestis ja maailmas – arutelu eksperdiga” saad teada, kuidas tööstusrobotite kaasamisel kasvatad oma ettevõtte konkurentsivõimekust.

3. mail toimuval veebinaril astuvad üles valdkonna spetsialistid, kes annavad ülevaate Eesti hetke ja tuleviku olukorrast robotiseerimises.

Veebinaril osalemisel saab ettevõte vähese tähtsusega abi (VTA) 200€ ulatuses osaleja kohta.

SIHTGRUPP
Osalema oodatud on väikese ja keskmise suurusega töötleva tööstuse (EMTAK C) ja tootmisettevõtted.

Kursused on suunatud tööstusettevõtete töötajatele, kes soovivad tutvuda tootmise digitaliseerimise võimaluste ning tööstusrobotitega (tööstusjuhid, insenerid, töödejuhatajad, automaatikud, mehhatroonikud, tehnikud ja lukksepad ning tööstusoperaatorid ja toodete valmistajad, sh laotööline, elektrik, IT-spetsialistid jne).

Veebinari viib läbi Eesti Maaülikooli kogenud tootmistehnika valdkonna lektor Indrek Virro.

Lisaks Indrekule võtavad sõna oma ala eksperdid:

1. Mehhaanika insener Peeter Sekavin, kes on Demek CNC juhatuse esimees. Demek CNC tegeleb metallitöötlemispinkide tarne ning hooldusega, kuid ka pakuvad automatiseerimise lahendusi. Robotitega on tegelenud Peeter Sevakin aastast 2004 ning tänaseks on koostöörobotite Universal Robots ja Mobile Industrial Robots esindaja Eestis ja Baltikumis.

2. Kristjan Türk, Foxway OÜ tehnoloogia ning arendusosakonna juhataja. Osakonna põhiline ülesanne on leida, arendada ja implementeerida nii uusi tootmistehnoloogiaid eesmärgiga suurendada ettevõtte ressursitõhusust kui ka uusi seadmete remondi tehnoloogiaid. Karjääri jooksul on Kristjan Türk tegelenud põhiliselt tööstusliinide projekteerimise ja arendamisega.

3. Ken Varik, Atemix Tööstusautomaatika looja ja enam kui 25 aastase kogemusega ettevõtja. Pikaajaline jätkusuutlike tööstuslahenduste pakkumine on selgelt näidanud, et robootika tööstussektoris ei ole enam ammu tuleviku- vaid aina kindlamalt olevikulahendus. Keni südameasi on selles valdkonnas Eesti tööstuse arendamine ja uuele tasemele viimine.

TEEMAD
1. Maailma ja Eesti robotiseeritavus arvudes;
2. Enam kasutuses olevate tööstusrobotite tüübid ja tootjad;
3. Arutelu spetsialistidega: Eesti robotiseerimise trendid ja robotiseerimise otstarbekus.

Veebinaril osalenu teab:
• tööstusroboteid nii liigituse kui tootjapõhiselt;
• robottiheduse näitaja olemust;
• robotiseerimsie tuleviku võimalusi Eesti kohta.

➠ Koolituse täismahus läbijad saavad Eesti Maaülikooli täiendkoolituse tõendi.

Koolitusele registreerumise lõpp tähtaeg on 28. aprill 2023.

Täpsema info saamiseks võtke meiega ühendust telefonil +37255617070 (Marten Madissoo) või [email protected].

Tule koolitusele ja alusta konkurentsitihedaks tulevikuks valmistumisega juba praegu!

KOOLITAJAD
Eesti Maaülikool kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse, olles 65. kohal (QS World University Rankings by Subject 2022). Rahvusvahelises edetabelis asub maaülikool 1000 parima ülikooli seas, olles kohtadel vahemikus 801 - 1000 (Times Higher Education 2022).

Maaülikool kuulub taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka(Clarivate Analytics).
Meie vastutus seisneb põllumajanduse ja maamajanduse, metsanduse, keskkonnateaduste, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse, tehnika- ja inseneriteaduste koostoimes. Maaülikool loob ja jagab teadmisi biomajanduse edendajatele looduse ja inimese hüvanguks.
Modernses ülikoolilinnakus õpib ligi 3000 tudengit ning töötab enam kui 900 inimest, kellest umbes pooled teevad rahvusvahelisel tasemel teadus- ja õppetööd.

Tutvuge pidevalt täieneva AIRE koolituskavaga SIIN.

Tehisintellekti- ja robootikakeskust AIRE (EDIH) rahastab Digitaalse Euroopa Programmi Euroopa Digitaalse Innovatsiooni Keskuste alamprogramm ja Majandus- ja Kommunikatisooniministeerium (Projekti nr: 101083677).