Helilooja Jaan Räätsa 90 juubeliaastale pühendatud loeng-kontsert Tallinna Keskraamatukogus

2022. aastal täitub 90. aastat Eesti helilooja, pedagoogi ja kultuuritegelase Jaan Räätsa sünnist. Muusikakriitik Priit Kuusk on 1970. aastal avaldatud raamatus „ Kuus tänase eesti muusika loojat“ kirjutanud, et „Räätsa muusika vajas ja leidis endale globaalse mängumaa.“

11. aprillil toimuval loeng-kontserdil tuleb esiettekandele Jaan Räätsa 8-aastaselt kirjutatud esimene heliteos „Valss“ klaverile Op.0 (1940), mille esitab Jaan Ots.
Esmaesitlusele tuleb film, milles helilooja meenutab oma muusikutee algust Tartust Tallinnasse, oma õpetajaid, kolleege, interpreete, dirigente.
Kontsert Kammerorkestrile Nr. 1 Op.16 (Räätsa õpilase Mihkel Keremi seades) toob ettekandele keelpillikvartett Prezioso.
„Tokaata“ ning valiku teosest „24 marginaali" esitab Johan Randvere.

Heliloojat ja tema loomingu edu maailmalavadel meenutavad tuntud interpreedid, muusikaakadeemia kauaaegsed õppejõud Matti Reimann ning Peeter Paemurru. Kontserti juhib Viljandi Muusikakooli õpetaja, raamatute autor ja Jaan Räätsa õpilane Maret Tomson.

11. aprillil toimuvale loeng-kontserdile on vaba sissepääs. Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine Fientas.

Kontserdi koostööpartner on Tallinna Keskraamatukogu. Eesti muusika tähtteoseid tutvustav loeng-kontsert toimub koostöös Tallinna Keskraamatukoguga põhjusel, et tänavu tähistatakse Eesti Vabariigis raamatukogude aastat, ning alates 1. jaanuarist 2022 kannab Tallinn UNESCO muusikalinna nimetust.

Kontsert-loeng on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse eriala diplomitöö.

Jaan Rääts on helilooja, kelle Kontsert Kammerorkestrile Nr. 1 Op.16 (1961) on esimene Eesti heliteos, mis rajas tee Eesti muusikale maailma ning kõlas juba läinud sajandil maailma kõikidel mandritel: Euroopas, Põhja- Ameerikas, Lõuna- Ameerikas, Aafrikas, Aasias, Austraalias. Omas žanris on Räätsa Kammerkontsert tänini üle aegade eesti muusika enimmängitud heliteos ja Eesti visiitkaart maailmas. Teost on esitatud enam kui 2300 korral ligi 70 riigis, sh. paljude maailma tipporkestrite ja maailma tippdirigentide esituses.
Üleilmse tuntuse saavutas samuti Jaan Räätsa klaveriteos „Tokaata“ (1968), mille tähelend sai alguse 1970. aastal rahvusvahelisel Tšaikovski-nimelisel pianistide konkursil. Teose laiaulatuslikule levikule maailmas aitas oluliselt kaasa Harvardi Ülikooli professor Luise Vosgerchian poolt toimetatud ja Associated Music Publishers, Inc, New York for USA, Canada, Mexico, Central and South America poolt aastal 1977 kirjastatud Räätsa „Tokaata“ noodi levitamine kõikjal maailmas.

Jaan Räätsa loomingu varasalve kuulub üle 130 teose, nende seas kaheksa sümfooniat, filmimuusika 14-le filmile ja mitmele dokumentaalfilmile, rohkearvuliselt instrumentaalkontserte ja kammermuusikat erinevatele koosseisudele, teoseid soolopillidele, rahvamuusikaansamblitele, vokaalsümfoonilisi teoseid, lastele kirjutatud klaveripalasid jpt. teoseid.
Helilooja Jaan Rääts on Eesti elektroonilise muusika üks teerajajatest. Eesti esimese elektroonilise muusika labor-kontserdi korraldas Jaan Rääts koos Kuldar Singiga aastal 1966 Tõravere observatooriumis, kus kosmosest püütud helid vormiti muusikaks.

2006. suvel toimus Jaan Räätsa kontsertturnee Ameerika Ühendriikidesse. 21. juulil tuli Marylandi vabaõhulaval esiettekandele Räätsa "Kontsert klaveritriole ja sümfooniaorkestrile" (2006) Haydn Trio Eisenstadt ja Marylandi Chesapeake sümfooniaorkestri esituses Jeffrey Silberschilagi dirigeerimisel. 22. juuli 2006 kuulutati Marylandi osariigis paiknevas Annapolises Jaan Räätsa Päevaks. Samal päeval Marylandi Suurhallis toimunud Jaan Räätsa autorikontserdil pidas Annapolise linnapea Ellen O. Mayer tervituskõne ja andis heliloojale üle vastava tunnistuse. Jaan Räätsa kontsertturnee jätkus Washingtonis, kus helilooja teosed kõlasid St. Anna Katedraalis Haydn Trio ettekandes.

Jaan Räätsa muusikast on välja antud 40 vinüülplaati ja CD-d. Eesti kultuuriloos on tähelepanuväärne, et esimesel Eesti elektroonilise muusika plaadil kõlab Jaan Räätsa "24 elektronilist marginaali", mis nägi ilmavalgust aastal 1981 Kalle Randalu, Sven Grünbergi ja Jaan Räätsa enda esituses.

Oma esimesel välisreisil 1972. aastal Rumeeniasse ja Bulgaariasse esitas ERSO Jaan Räätsa III sümfooniat (1959) Neeme Järvi juhatusel. ERSO esimesel välisreisil viibis Jaan Rääts ka ise ning koges kõikidel kontsertidel Eesti muusikute sooja vastuvõttu.

Kontsert Kammerorkestrile Nr.1 Op.16 tähelend maailmalavadele

Jaan Räätsa Kontserdi Kammerokestrile Nr. 1 Op.16 tõi esiettekandele Tallinna Kammerorkester 1961. aastal Tartu Ülikooli aulas Neeme Järvi juhatusel. Kontserdi rahvusvahelisele edule pani aluse armeenia helilooja Aram Hatšaturjan, kes vaimustatud kontserdi rütmikusest tutvustas teost dirigent Rudolf Baršaile. 26. jaanuaril 1963. a. kõlas Jaan Räätsa teos Moskva Kammerorkestri ja Rudolf Baršai dirigeerimisel Pariisi menukamas kontserdisaalis Théâtre des Champs-Elysées, 17. oktoobril 1963. aastal tuli kontsert esiettekandele Inglismaal The Royal Festival Hall'is. 1963. aasta oktoobris New Yorgis Carnegie Hall'is võeti Räätsa kontsert vastu ovatsioonide saatel ning teose viimane osa tuli kordamisele. 1964. aastal kõlas esimese Eesti heliteosena Räätsa Kontsert Kammerorkestrile Nr.1 Op.16 nüüdismuusika festivalidel "Varssavi sügis" ja "Praha kevad" Baršai orkestri esituses. 1991. aastal esitas teost neljal kontserdil New Yorgi Avery Fisher Hallis New York Philharmonic Orchestra ja detsembris 1993.a. Tel Avivis ja Jeruusalemmas Iisraeli Filharmoonia orkester Neeme Järvi juhatusel. Teose ülemaailmsele levikule aitas oluliselt kaasa Saulius Sondeckis, kes võttis teose Leedu Kammerorkestri kavasse. Rudolf Baršai ja Saulius Sondeckise dirigeerimisel levis Räätsa teos kõikidel maailma kontinentidel. 1972. a. võitis Moskva Konservatooriumi kammerorkester Mihhail Teriani juhatusel Räätsa kontserdiga op. 16 Berliinis von Karajani ülemaailmse noorteorkestrite konkursi. Pärast seda jõudis Kammerkontsert paljude maailma muusikaõppeasutuste orkestrite repertuaari.

Räätsa Kammerkontserdiga tervitati Tema Majesteet Rootsi Kuninganna Silviat, kes osales aastal 2007 Tartu Ülikooli 365. aastapäeva pidulikul aktusel. Jaan Räätsa Kammerkontserdiga Nr. 1 avati aastal 2018. Londoni Covent Gardenis maailma ühe mainekaima muusikaajakirja Gramophone muusikaauhindade üleandmistseremoonia, mil elutööpreemia pälvis maestro Neeme Järvi. Tallinna Kammerorkestrit juhatas Kristjan Järvi. 25. juubeliks andis Tallinna Kammerorkester välja oma esimese LP, millel on salvestatud Jaan Räätsa Kammerkontsert Nr. 1 Neeme Järvi dirigeerimisel ja Kontsert Kammerorkestrile Nr. 2 Risto Joosti dirigeerimisel. Mõni aeg tagasi kõlas Kammerkontsert Nr. 1 taas Iisraelis Jeruusalemma Camerata esituses Andres Mustoneni juhatusel Eesti Vabariigi sünnipäeva auks. Eesti muusikute ettekandes on Kontsert Kammerorkestrile Nr.1 Op.16 jõudnud kõige kaugemale maailmanurka - Austraaliasse - Toivo Peäske ja tema dirigeeritud Tallinna Muusikakeskkooli keelpilliorkestri esituses 2008.a. märtsikuus.

Tänaseks on Räätsa Kontsert Kammerorkestrile Nr.1 Op.16 jätkuvalt omas žanris enimmängitud Eesti heliteos maailmas. Sellel on olnud suur edu maailma paljudes riikides, sh Jaapanis, Prantsusmaal, Iisraelis, Inglismaal, USA-s, Iirimaal, Hollandis, Saksamaal, Kanadas, Soomes, Poolas, Tšehhoslovakkias, Bulgaarias, Šotimaal, Austraalias, Šveitsis, Belgias, Rumeenias, Jugoslaavias, Bulgaarias, Rootsis, Norras, Taanis, Ungaris, Itaalias, Rumeenias, Mehhikos, Brasiilias, Keenias, Poolas, Tuneesias, Šveitsis, Taanis, Tšehhis, Türgis, Ungaris, Venemaal, Brasiilias, kõikides endistes NL-i liiduvabariikides jm.

Tokaata“ tähelend maailmalavadele

Jaan Räätsa klaveripala “Tokaata ” on ainus teos Eesti muusikas, mis on valitud žürii poolt (esimees Emil Gilels) rahvusvahelise Tšaikovski-nimelise konkurssi kohustuslikuks palaks. 1970. aastal osales konkursil 87 pianisti maailma kõikidelt kontinentidelt, sh 27 pianisti Ameerika Ühendriikidest, Brasiiliast, Belgiast, Prantsusmaalt, Kanadast, Küproselt, Austriast, Mehhikost, Brasiiliast, Rumeeniast, Saksamaalt, Jugoslaaviast, Jaapanist, Poolast, Venetsueelast, Argentiinast, Hispaaniast, Austraaliast jm. Konkursi kuldmedali võitsid välismaalastest John Lill Inglismaalt (kuldmedal ja I preemia), Horacio Gutierrez (hõbemedal ja II preemia) USA-st, Arturo Moreira-Lima (pronksmedal ja III preemia) Brasiiliast. Eripreemia läks Cyprien Katsarisele Prantsusmaalt. NSVL-st said kuldmedali Vladimir Krainev ja pronksmedali Viktoria Postnikova. Pärast Tšaikovski-nimelist rahvusvahelist konkurssi jätkus „Tokaata“ tähelend maailma kontsertlavadel ja seda teost on plaadistanud mitmed plaadifirmad.

Esmakordselt kõlas Jaan Räätsa „Tokaata“ kohustusliku palana Tallinnas 15. kuni 25. aprillini 1968.a. toimunud Eesti esimesel vabariiklikul pianistide konkursil, kus osales 21 pianisti. Konkursi võitis Arbo Valdma, II kohta jagasid Ada Kuuseoks-Jõgi ja Matti Reimann, III koha võitis Eugen Kelder. Diplomi said Leelo Kõlar, Vaike Vahi, Taissia Filippova ja Rein Rannap, kes oli tollal veel kooliõpilase seisuses ja konkureeris täiskasvanutega. Loosimise tulemusena esitas konkursil esimesena Räätsa "Tokaatat" publiku ees Peep Lassmann.

Helilooja Jaan Rääts on olnud seni kõige pikaajalisem Eesti Heliloojate Liidu esimees (1974-1993). Heliloojate juhina oli Jaan Rääts vanima Eesti muusikafestivali Eesti Muusika Päevad idee autor ja selle festivali asutaja aastal 1979 ning Eesti Autorite Ühingu üks taastajatest pärast Eesti taasiseseisvumist ning EAÜ Deklaratsiooni allkirjastaja 8. oktoobril 1991.a.

Jaan Räätsa paljude õpilaste hulka kuuluvad Raimo Kangro, Timo Steiner, Tõnu Kõrvits, Erkki-Sven Tüür, Mihkel Kerem, Vsevolod Pozdejev, Avi Benjamin Nedzvedski, Tõnis Kaumann, Toomas Trass, Tõnu Raadik, Rauno Remme jpt.