FotoFilm: Keskkonnateadlikkuse õhtud Fotografiskas

Fotografiska majas on korraga avatud kaks keskkonna teemalist näitust ning seetõttu pühendume kolmeks päevaks sügavamalt keskkonna probleemidesse. Filmiõhtud toimuvad 16.09-18.09 algusega kell 19:30 Helene Schmitzi näitusesaalis. Filmid tulevad MONDO Maailmakooli filmikogust. Osalemine on TASUTA, aga palume ennast registreerida!

Kolmel õhtul vaatame filme koos eksperdiga ning arutleme teemade üle nagu PRÜGI sealjuures peamiselt elektroonika-ja metallikäitlus, LOOMADE VÄLJASUREMINE ning elukeskkondade kadumised ja KLIIMASOOJENEMINE ning sellega kaasnevad üleujutused.

Rootsi fotograaf Helene Schmitzi fotograafia kõneleb tundlikult inimese ja looduse vahelisest olelusvõitlusest. Maalilistel fotodel näeb kokkuvõttlikult, kuidas moderne maailm nõuab aina rohkem metalli, elektri energiat ja puitu ning jätab loodusele omad jäljed, või haavad, nagu fotograaf ise neid nimetab. Teisel korrusel on värskelt avatud Nick Brandti fotonäitus Aafrika metsikutest loomadest, kelle populatsioon on kiires kahanemises. Nii näeme Brandti piltidel moderniseeruva maailma teist mündi külge, kuidas pidev puidu, metalli ja eluruumi puudus on viinud loomade elukeskkondade kadumiseni ja väljasuremiseni.

KINOÕHTUTE PROGRAMM:

🔹N, 16. september: “Tere tulemast Soodomasse” (2018)

Režissöör: Florian Weigensamer, Christian Krönes
Pikkus: 90 min
Vanus: 13+

Ghana pealinnas Accras asuv elektroonikaromude prügimägi on maailma suurimaid - 6000 inimest lammutavad seal mürgiste aurude pilvedes kuni 250 000 tonni äravisatud seadmeid aastas, et enesele ülalpidamist teenida. Suur osa jäätmetest on pärit Euroopast ja toodud Ghanasse illegaalselt.
Austria dokumentalistide Florian Weigensameri ja Christian Krönesi film portreteerib kaasaelamisega hiiglaslikul prügimäel elavaid ja töötavaid inimesi, kellele tsiviliseeritud läänemaailma prügi tähendab korraga õnne ja õnnetust.
„See on koht, kus avaldub kapitalismi apokalüptiline nägu," kirjutas filmi arvustades ajakiri Modern Times Review.

Filmi treiler: https://www.youtube.com/watch?v=ihv0eZ3uGCY

Külaline: Rainer Pesti on keskkonnaettevõtte Ragn-Sells turundus- ja kommunikatsioonijuht. Ragn-Sells on spetsialiseerunud jäätmekäitlusele ja ringmajandust toetavate lahenduste loomisele. Käesoleval hetkel arendab Ragn-Sells Euroopa ja Baltikumi üht suurimat ringmajandusprojekti OSA, mille käigus väärindatakse Ida-Virumaa põlevkivituhamäed kaltsiumkarbonaadiks.

🔹R, 17. september “Anote Laev” (2018)

Režissöör: Matthieu Rytz
Pikkus: 77min
Vanus: 13+
Keel: ENG, EST subtiitrid.

Vaikse ookeani saareriik Kiribati on üks maailma raskemini ligipääsetavaid paiku. Elanikke on riigis vaid 100 000 ning nende igapäeva elu kulgeb rahulikus tempos. Näiliselt idüllilist saareelu ähvardab siiski üks kaasaja suurimaid ohtusid. Nimelt on Kiribati üks esimesi riike, mis seisab silmitsi kliimamuutuste kõige hävitavama mõjuga: merevee taseme tõusu tõttu kaob saar maailmakaardilt juba lähemate aastakümnete jooksul. Film jälgib Kiribati endise presidendi Anote Tongi pingutusi oma riigi elanike turvalisuse ning väärikuse eest seismisel. Tema ja teised saareelanikud seisavad silmitsi küsimustega, kas jääda oma saarele, kuni see enam võimalik ei ole, või asuda aegsasti uut ja turvalist elupaika otsima. Mis saab aga 4000-aastase kultuuriajalooga rahvast, kel pole enam kodumaad? Anote püüdlused rahvusvahelisi kliimaleppeid mõjutada põimuvad filmis kokku kuue lapse ema Tiemeri saatusega, kes otsustab saarelt lahkuda ning oma perele mujal turvalist elupaika otsida.

Filmi treiler: https://www.youtube.com/watch?v=UE2_maYEqF8

Külaline: Mait Sepp (PhD), Tartu ülikooli geograafia osakonna teadur, klimatoloog. Uurinud kliimamuutusi Eestis ja Läänemere piirkonnas juba üle 20 aasta.

🔹L, 18. september “Green” (2010)

Režissöör: Patrick Rouxel
Pikkus: 48 min
Vanus: 13+

Et emase orangutani ja ka filmi nimi on Green (inglise k. roheline) on igati tähenduslik, sest Greeni elukeskkond ei ole enam roheline rikkalik vihmamets, vaid hoopis betoonpõrand. Läbi selle nurka inimahvi saatuse ja silmade näme karmi reaalsust: Indoneesia vihmametsades toimub röörvaie, et toota globaalse turu jaoks palmiõli. See sõnatu film on ülimalt emotsionaalne ning kõnekas näide meie tarbmisharjumuste pöördumatust ja laastavast mõjust.

Külaline: Marili Tooming, Tallinna Loomaaia loodushariduse spetsialist.