Flöödi rõõmuaed / Der Fluyten Lust-hof

Kavas Jacob van Eyck jt

Cantores Vagantes:

Reet Sukk – plokkflöödid, renessanssflööt
Taavi-Mats Utt – plokkflöödid
Taniel Kirikal – vokaal ja plokkflöödid
Robert Staak – lauto

Meie seekordne reisisiht on Holland, oleme jõudnud 17. sajandisse ja meie peakangelane on pime plokkflöödivirtuoos jonkheer Jakob van Eyck. Meid ootab ees seiklus sajandil, mida kutsuti Hollandi kuldajaks. Jacob van Eyck on jõudnud hoolimata oma puudest Utrechti toomkiriku organistiks ja carillioni-mängijaks. Vähe sellest, õige pea ei võeta terves Hollandis, üheski kirikus vastu uut carillioni ilma van Eycki heakskiiduta. Tänini mahukaim soolopuhkpillile kirjutatud kogumik "Der Fluyten Lust-hof" ilmub Jakob van Eycki sulest. Õigemini mängis ta oma väikesel plokkflöödil meloodiaid, mis kõlasid tema ümber. Nagu tava nõudis, lisas ta neile viisidele variatsioonid, mis tema puhul olid vägagi keerukad. Ilmselt oli see tehtud sellise meisterlikkusega, et Utrechti linnaisad määrasid talle õpilased. Just nemad kirjutasid van Eycki range kontrolli all tema improvisatsioonid üles ja need jõudsid korduvalt ilmuda juba van Eycki eluajal kogumikus "Der Fluyten Lust-hof". Enamik nendest viisidest, skaalas lautolauludest koraalideni, olid selle aja Hollandis märgilise tähendusega. Arvestades nii kauget distantsi, toome kuulajani ka nende meloodiate algkuju ja jälgime, kuidas tuntud madrigal, koraal või pilalaul tõmbas enesele selga Hollandi varabaroki rüü ning kuidas kõlab plokkflööt, mille sarnasega me usume Jakob van Eycki ennast olnud mängivat.

Vt ka https://tallinnfeatreval.eu/