ETDMi raamatuklubi: Meg Lukes Nooneni "Ühe mantli lugu"

„Ühe mantli lugu“ viib meid ühe ülihinnalise mantli saamisloo jälgedes tundelisele teekonnale moe ja rõivakunsti ajalukku. Reis saab alguse Peruus Andide kõrgmäestikus, seal kasvatasid inkad juba sajandeid enne konkistadooride saabumist pühasid loomi vikunjasid, kelle imepehmest ja kašmiiristki kallimast villast valmistatakse ülihinnalist kangast. Niisugune riie kattis president Kennedy ajal Valge Maja sohvasid ja 20. sajandi keskel, kui USAs ei olnud midagi uhkemat kui vikunjavillane mantel, kandsid niisugust rõivast Marlene Dietrich, Greta Garbo, Leonard Bernstein, Nat King Cole ja paljud teised.
Edasi liigume Firenzesse maailmakuulsa Stefano Ricci moeateljeesse, kus valmistatakse ülipeent siidi, reisi saateks legendid siidiusside kasvatamise algusaegadest. Itaaliast võtame kursi Prantsusmaale kuulsasse Dormeuil’ töökotta, kus aegade vältel on kootud kangast kuningate, presidentide ja filmitähtede rõivastamiseks. Saame teada, kuidas sündisid kuulsad kangavabrikud ja kuidas mõjutas rõivamoodi Suur Prantsuse Revolutsioon, aga ka seda, kuidas kuulsate tootjate kangaid osavalt võltsida saab.
Inglismaal külastame ateljeed, kust tellisid oma rõivad Charles Dickens ja Winston Churchill. Saame teada, mida tõi rõivatoomise jaoks kaasa tööstuslik pööre ja kuidas rajati Londonis West Endis asuvad Savile Row rätsepaärid, milles õmmeldi rõivaid Windsori hertsogi, Gary Granti ja teiste stiiliikoonide jaoks. Loeme sellest, kuidas mõjutas ehtne inglise rätsepatöö 1980. aastatel USAs Wall Streeti börsimaaklereid ning millal ja miks hakkas moemaailmas domineerima Itaalia. Seejärel läheme külla 150 aasta vanusesse nööbitöökota, kus valmistatud nööpidega kuubesid kannab ka prints Charles, saateks lood sellest, millal ja miks nööbid üldse kasutusele võeti ning mil moel mõjutas see toonast demograafilist olukorda.
„Ühe mantli lugu“ viib meid sajanditevanusesse luksuse ja pühendumuse maailma, kus välditakse kiirmoodi ja kõike, mis põgusaks pruukimiseks mõeldud. See raamat on ülistuslaul elule, kus asjadel on jääv väärtus.

ETDMi raamatuklubist

ETDMi raamatuklubi kutsub kõiki kirjandus- ja disainihuvilisi heas seltskonnas mõtteid vahetama raamatute üle, mille autoriteks või tegelasteks on disainerid, (tarbe)kunstnikud või kollektsionäärid ja mis viivad rännakutele põnevatesse hoonetesse, kunstikogudesse, disainistuudiotesse.
Aga võibolla võtame kunagi ette hoopis mõne Graham Greene’i raamatu, kes on vaieldamatult kuulsaim kirjanik – ja tõenäoliselt ka tuntuim inimene üldse – kes muuseumi külastanud on: kui Graham Greene esimest Eestis käis 1934. aasta kevadel “ilma erilise põhjuseta”, nagu ta kirjutab oma memuaarides “Ways of Escape” (“Põgenemise viisid”) “, tutvus ta lennul Riiast Tallinna toonase Briti asekonsuli Peter Edmund James Leslie’ga. Mehed lugesid lennu ajal juhuslikult ühte ja sama raamatut, sõbrunesid seetõttu kohe ja saabumisel jõi Greene Leslie’ga Lai tänav 17 Briti saatkonnas teed ning siis avastasid nad koos vanalinna. Just siin tegutseb praegu ETDM ja nüüd ka ETDMi raamatuklubi.

Klubi koguneb umbes kord kuus muuseumis ja ilusa ilmaga muuseumi vaikses ja rohelises sisehoovis. Muidugi hoiame siin majas elus traditsioone ja pakume kirjandusest huvitatud külalistele teed (ja kindlasti veel midagi, nagu kahtlemata läks ka Graham Greene’i külaskäigu puhul)!

Klubi arutelus osalemiseks oleks hea raamat enne kohtumist läbi lugeda, aga kui tervet raamatut ei jõua, siis kindlasti piisab sellest, kui on loetud pool!