Beethoveni 32 klaverisonaati 10/12

Ludwig van Beethoveni (1770–1827) 32 klaverisonaadi publiku ette toomine Irina Zahharenkova esituses jõuab kümnenda kontserdini kaheteistkümnest.

Kavas:

Klaverisonaat nr. 25 G-duur, op. 79 (1809)
I. Presto alla tedesca
II. Andante
III. Vivace

Klaverisonaat nr. 26 Es-duur, op. 81a "Les Adieux" (1810)
I. Das Lebewohl (Adagio - Allegro)
II. Abwesenheit (Andante espressivo)
III. Das Wiedersehen (Vivacissimamente - Poco andante)

Klaverisonaat nr. 27 e-moll, op. 90 (1814)
I. Mit Lebhaftigkeit und durchaus mit Empfindung und Ausdruck
II. Nicht zu geschwind und sehr singbar vorzutragen

Klaverisonaatnr. 28 A-duur, op. 101 (1816)
I. Etwas lebhaft und mit der innigsten Empfindung (Allegretto ma non troppo)
II. Lebhaft und marschmässig (Vivace alla marcia)
III. Langsam und sehnsuchtsvoll (Adagio ma non troppo con affetto)
IV. Geschwind, doch nicht zu sehr und mit Entschlossenheit (Allegro)

Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid pianiste Irina Zahharenkova on käivitanud hiiglasliku interpretatsiooniprojekti. Tal on plaan mängida kahe aasta jooksul kaheteistkümnel kontserdil kõiki Beethoveni klaverisonaate.

Ludwig van Beethoveni (1770–1827) aastatel 1795–1822 loodud küpseid klaverisonaate võib pidada helilooja isiklikuks loominguliseks laboratooriumiks. Neis on testitud paljusid olulisi stiilivõtteid ja kompositsioonitehnikaid, mida ta on hiljem kasutanud sümfooniates, vokaalsümfoonilistes suurvormides ja kammermuusikas. Kuigi sonaadid ei ole helilooja enda poolt mõeldud tähendusliku tervikuna, on neid hiljem vaadeldud kui muusikaajaloo üht olulisemat teoste kogumit. Näiteks dirigent ja pianist Hans von Bülow, kes mängis Beethoveni sonaate esmakordselt kui üht tsüklit, on nimetanud neid klaverimuusika "Uueks Testamendiks". Sellega vihjas ta Johann Sebastian Bachi Hästitempereeritud klaverile kui klaverimuusika "Vanale Testamendile". Bülowi mõte on leidnud järgijaid. Näiteks esimene Beethoveni kõigi klaverisonaatide salvestis pärineb Artur Schnabelilt.

Pianist Irina Zahharenkova (1976) omandas magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Lilian Semperi ning Sibeliuse Akadeemias professor Hui-Ying Líu-Tawaststjerna juures. Lisaks on ta õppinud ka varaseid klahvpille: klavessiini Maris Valk-Falgi ja fortepiano-mängu Pekka Vapaavuori juures. Tema repertuaar hõlmab laia valikut barokist kaasajani. Pianisti ja klavessinistina on ta esinenud nii Euroopas kui ka Aasias ja teinud koostööd paljude orkestrite ja dirigentidega. Nii pianisti kui ka klavessinistina on ta võitnud auhinnalisi kohti suurtel rahvusvahelistel konkurssidel.

Tutvu ka nende kontsertidega!:

HINGEDE ÖÖ 3.11.2023 – SILVIA ILVES (tšello) ja kammeransambel / Hingede öö 2023 – heli ja valguskunsti festival
https://fienta.com/et/hingedeoo-2023-silviailves

HINGEDE ÖÖ 3.11.2023 hilisõhtu – ÖÖMUUSIKA LAMAMISKONTSERT / OTTO IIVARI (Soome) heliinstallatsioon ja ANDREI BLJAHHINi videokunst / Hingede öö 2023
https://fienta.com/et/hingedeoo-2023-lamamiskontsert

HINGEDE ÖÖ 4.11.2023 – LONITSEERA / Hingede öö 2023 – heli ja valguskunsti festival
https://fienta.com/et/hingedeoo-2023-lonitseera

HINGEDE ÖÖ 5.11.2023 – VISNAPUU: “Kõik muutub lauluks” / COLLEGIUM MUSICALE / Hingede öö 2023
https://fienta.com/et/hingedeoo-2023-visnapuu

23.11.2023 – "Beethoveni viiulisonaadid 4/5", Marie-Helen Aavakivi (viiul) ja Irina Zahharenkova (klaver)
https://fienta.com/et/beethoveni-viiulisonaadid-4-5