Autoriõhtute sari „TSOONI HINGUS“ - 26.05 Andri Luup

„Stalkeri“ pop-up muuseum jätkab kevadsuvel autoriõhtute sarjaga „TSOONI HINGUS“, mis tähistab Andrei Tarkovski 90. sünniaastapäeva ja „Stalkeri“ võtete 45. juubelit.

Kui aprillikuu neljapäevadel aset leidvates vestlustes kohtusime Peeter Lauritsa, Sven Grünbergi, Arvo Iho ja Raoul Kurvitzaga, siis mai lõpus tuleb muuseumisse kõnelema näitleja, lavastaja ja näitekirjanik Andri Luup koos vestluskaaslase tanatoloog-surmauurija Karl Käsnapuuga.

Autoriõhtu teemaks on „Surm kui suur teadmine“.

Andri Luup: „Koolipõlves arvasin, et ma toon inimestele õnnetust ja surma. Kuna inimesed minu ümber surid sageli ja mitte väga loomulikult. Ja mina pidasin ennast justkui halva ilma linnuks. Nüüd ma oletan, et sellist tunnet võivad nii mõnedki noored tunda aga ise ma ennast nii võimsaks enam ei pea. Olles oma loomingus sageli käsitlenud moraalseid motiive, kus aateline sangar satub amoraalsesse keskkonda; või vastupidi, amoraalne sangar satub moraalsesse ringi, olen tasapisi avastanud, et sangar eksisteeribki paljuski tänu surmale. Surma valguses läheb armastus suuremaks, lubadused lõplikumaks, ilu ilusamaks ja kangelaslikkus kasvab või kahaneb drastiliselt. Isegi komöödia läheb naljakamaks. Nii et surm teeb elust rohkem elu.

Karl Käsnapuuga tutvusin ZUGA tantsulavastusega „Suur teadmatus“ seotud arutelul ja Indrek Leht on kunstnik ja produtsent, kellega koos tegime sügisel Disainiöö raames näituse „Tuleviku Toonela“. Tundub, et meie kolme kohtumine on loogiline asjade käik, sest taoline tõsine, kuid möödapääsmatu teema vajab ju kasvõi põgusatki käsitlemist. Seega olen väga lootusrikas meie tulevase vestlusõhtu suhtes — äkki õnnestub meil õhku paisata vähemalt mõnigi väärt küsimus.“

Karl Käsnapuu: „Meie suhe transtsendentsesse, inimese kogemusest väljapoole jäävasse, on ülioluline. Sellest suhtest sõltub suur osa inimese heaolust. Mida aga saab küsida mõõdetavast ajast ja ruumist väljapoole jääva kohta? Sellele vastust otsides on huvitavaks allikaks inimeste isiklike surmalähedaste kogemuste lood, millede kogumise Eestis olen võtnud ka üheks enda ülesandeks.

Varem juurat õppinuna, tegin elus omamoodi kannapöörde - läbisin teoloogia bakalaureuse ja religiooniuuringute magistri. Lisaks omandasin teadmisi sotsiaal- ja käitumisteaduste ning bioeetika valdkonnast - viimaseid just Hollandist, kuna sealne surma puudutav arutelumaastik on tänu pikaaegsele eutanaasia praktikale arenenud omaette tasemele.

Oma õpingute jooksul avastasin, et maailmas on väga palju erinevaid lugusid surma ja teispoolsuse kohta. Kas mõni on neist „õigem“ kui teised? Millele võiks toetuda, kui keegi peaks küsima, mis peale surma juhtub? Surmauuringutega tegelemise käigus olengi kõige enam jõudnud vaadelda: erinevaid lugusid ja suhtumisi surma ja teispoolsuse kohta maailmas; surmahirmu ja selle seost uskumisega; ning surmalähedaste kogemuste fenomeni. Päris elus on kõikvõimalikud alateemad ju alati omavahel seotud ning oluline on, millist küsimust osata seada. Igatahes on hea ka tõdeda, kuis teadusega on tõestatud, et kui inimene elu jooksul surma küsimusega tegeleb, on see talle kasulikum kui sellest teemast hoidumine."

Autoriõhtu toimub neljapäeval, 26. mail kell 19.00 ning kestab umbes 2 h. Vestlusformaat on kahes 45-minutilises blokis, mida eraldab vaheaeg. Vaheajal ja pärast vestlust on muuseumis avatud baar koos joogi- ja söögipoolisega ning hea ilma korral ka muuseumi terrass - melu kestab kuni viimaste drinkideni. Muuseum ja baar on samal päeval avatud alates kella 17.00, et saaksid ka enne autoriõhtut muuseumiga tutvuda! Hõlpsaks arveldamiseks palume kaasa võtta sularaha.

Osta pääse ette, kuna kohad muuseumis on piiratud!

Jälgi meid Facebookis!

stalkerthemepark.ee
#stalkerthemepark