LUULE — PROOSA — MUUSIKA. Liiv, Tammsaare ja Pärt
Laupäev, 14. märts kell 15:00 - 16:30
Arvo Pärdi Keskus, Laulasmaa
Esineja
Arne Merilai
Tutvustus
"Sõnad helisevad. Helin on meie hing."
Juhan Liiv „Ääremärkused“
Loeng käsitleb „kunst kunsti päralt“ ja „muusikast ennekõike“ põhimõtet eesti kirjanduses. Vaadeldakse meie esimese modernistliku luuletaja Juhan Liivi helina-poeetikat ja kaheti modernisti A. H. Tammsaare eepilist süvamuusikat.
Analüüs juhatab välja Arvo Pärdi tintinnabuli manu. Helilooja taandamise-meetodi eelkäija on Juhan Liivi lahutamise-meetod.
Juhan Liiv (1911): „Kuidas üks vale hääl terve muusikatüki rikub, nõnda iga ilmaasjata sõna keelemuusika, ta jõu. Ühendamine ehk lahutamine olgu piinlik puhas, et mitte üks ilmaasjata sõna päämõtte esitajat ära ei lõdvenda, väsita.“
Arvo Pärt (1968): „Kogu tarkus seisneb ainult taandamises ja üleliigse äraviskamises.“
Kui Koidula luule paleuseks oli isamaaline õndsus, siis Liivi elumõtteks sai õigesti luuletamise tegu. See on modernismi tunnus — luuletus ise kui tervik on tähtsam kui ta sisu või vorm eraldi. „Lumehelbekese“ autor jõudis pingelise mõtte- ja luuletöö tulemusel välja kindlakäelise uuendusliku meetodini. Selle aluseks oli kontrastipõhimõte ja analüütiline lahutamine. Tervikuks liitmine ehk süntees tekib pärast „surmapõlgtusega“ eristamist iseenesest. Armasta iga liblekest eraldi: igav liiv—tühi väli—taevas pilvine—metsa äärde—tuleb nõmmetee… Kõik üleliigne tõmmatakse maha. Kokku tuleb luuletus „Sügise“. Muusikuks saada soovinud Liiv ei olnud ullikene, vaid eesti luule üks kõige metoodilisemaid autoreid.
Juhan Liiv: „Võta kontrastide eel sarnase juurde sarnane, viska kõlbmatu teise poole – tule siis suurelt! /…/ Lahuta ja vali, lahuta surmapõlgtusega! Ükskord tõmbab lahutatav end vägivallaga kokku – viib sind ühes – loomine!“
Liivi hinge ja keele sisemise helina tunne kandus üle A. H. Tammsaarele. See juhtus Väike-Maarja parnassi ja koolmeister Jakob Tamme mõjul. Ka noor Anton Hansen hakkas otsima maailma „alguskokkukõla“ (Juhan Liiv, „Muusika“), kus kosmilised liivaterakesed ühes rütmis tantsivad (A. H. Tammsaare, „Varjundid“). Me rahvuskirjanik arendas välja proosa süvamuusika ja psühholoogilis-realistlik-sümbolistliku meetodi, kus jumal hakkab kõnelema meie oma kadakapõõsa seest. Tammsaare on maailmakirjanduses harukordne modernist: võimas eepik, kelle tekst on samas diskreetselt musikaalne. See on varjatud, süvastruktuurne helilooming proosas. Turgenev, Dostojevski ja Hamsun liituvad Baudelaire’i, Verlaine’i ja Liiviga.
Tehakse paar põgusat põiget varaste nooreestlaste, teiste musikaalsete poeetide ja prosaistide ning hiliste puuinimeste juurde.
Arne Merilai (1961) on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusteaduste professor ja kirjanik. Ta on avaldanud mitu kirjandusteaduslikku raamatut, kaks romaani ja kaks luuletuskogu. Tema väitekiri „Eesti ballaad 1900–1940“ ilmus 1991. aastal. Õppejõu loodud on uuenduslik monograafia „Pragmapoeetika. Kahe konteksti teooria“ (2003), artiklivalimik Inglismaal „Estonian Pragmapoetics, from Poetry and Fiction to Philosophy and Genetics“ (2023/2024) ja mahukas antoloogia „Eesti ballaad“ (2003). Koos Õnne Kepiga kirjutas ta eesti pagulasluule käsitluse (1994) ja ühes Epp Annuse ning Anneli Saroga „Poeetika“ õpiku (2003/2007). Merilai on toimetanud hulga kogumikke, korraldanud kümneid konverentse, avaldanud rohkesti esseid ja kriitikat. Autori uurimused, esseed ja arvustused on koondatud köidetesse „Õnne tähendus. Kriitilisi emotsioone 1990–2010“ (2011), „Vokimeister. Kriitilisi konstruktsioone 1990–2011“ (2011) ja „Tõstan titsi taade. Tõlgendavaid kehtestusi 2012–2022“ (2022). Tema stsenaariumi järgi loodud valgusmängu „Tartu vaim“ näidati rahvusülikooli juubelil öise Toomkiriku tornidel (2019). Romaan „Puuinimesed. Muinasjutt“ sai 2025. aastal aastal kultuurkapitali proosapreemia. Äsja ilmus sarjas „Eesti mõttelugu“ ülevaade tema elutööst — artiklivalimik „Eesti poeetika“ (2026).
Hinnainfo
Sissepääs 12/8/25 eurot
Transfeer Tallinn-Arvo Pärdi Keskus-Tallinn
Broneeri endale transfeer Tallinnast Laulasmaale. Kell 13.45 väljub sõiduk Tallinnast, Solarise kõrval asuvast parklast aadressil Teatri väljak 1
( https://maps.app.goo.gl/hZtKVPPjfFL3dj3q6 ) ja peatub kell 14.00 Haabersti Cirkle K parklas (Paldiski mnt 106)* ning jõuab Arvo Pärdi Keskusesse 25 minutit enne sündmuse algust. Tagasisõit algab keskuse parklast 15 minutit pärast sündmuse lõppu ning viib Teid esialgsesse kogunemispaika.
Edasi-tagasi sõidu hind 20€ inimese kohta.
Müük lõppeb 24h enne sündmuse algust.
Teenust osutab PremiumTaxi
*Muu alguspunkt võimalik kokkuleppel, kirjutades [email protected].
Pileteid tagasi ei osteta ega ümber ei vahetata.
Arvo Pärdi Keskus • Kellasalu tee 3, 76702 Laulasmaa, Harju maakond, Eesti
