Tallinna Vanalinna Päevad / Vanalinna Avatud Akadeemia

2019. aastal tähistab Tallinn oma 800. sünnipäeva. Just nii palju möödub Tallinna ala esimesest kindlast mainimisest kirjalikes allikates seoses Taani kuninga Valdemar II ristiretkega Põhja-Eestisse juunis 1219. Henriku Liivimaa kroonika ei räägi konkreetsest kohast, aga sündmusi on võimalik seostada Toompea ja tulevase Tallinna alaga.
31. mail Kanuti Gildi Saalis (Pikk t. 20), kell 15.00 – 18.00 toimuval Vanalinna Avatud Akadeemia ettekandepäeval toovad neli nimekat ajaloolast meieni inspireerivad teemad Tallinna algusaegadest.
Arheoloog Erki Russow tõstatab oma ettekandes “Hansalinna lätteil” küsimuse, kes ja millal võis asutada Tallinna linna ning kuidas paari põlvkonna jooksul kujunes Soome lahe lõunakaldale linnamüüriga piiratud võimas kaubalinn.

Arheoloog Ain Mäesalu keskendub oma ettekandes „Eestlaste ja ristisõdijate relvastusest 13. sajandi algul“ tolleaegsele relvastusele. Millega hakkasid muinaseestlased oma vallutajatele vastu ja kui moodsat relvastust kasutati, selgub ettekandes.
Ajaloolane ja numismaatik Ivar Leimus vaatleb linna alguse rahandust oma ettekandes
„Millal ja kes lõi Tallinna esimesed rahad?". Tallinna esimesed mündid lasi vermida Taani kuningas Valdemar II varsti pärast võidukat Lindanise lahingut vastrajatud kantsis Toompeal 1220. aasta paiku. Kuid see rahalöömine oli ühekordne ja lühiajaaline. Uuesti hakati Tallinnas münte vermima 13. sajandi keskel.

Ajaloolase ja arheoloogi Toomas Tamla ettekanne „Mütoloogiline Tallinn“ lahkab Tallinna ajaloo uusaegseid müüte.

Üritust modereerib ajaloolane Ott Sandrak.

Üritus on kõigile Tallinna huvilistele TASUTA.
Vajalik eelnev registreerimine.

Korraldajad: Tallinna Vanalinna Päevad koostöös Tallinna Linnamuuseumiga