Veebiloeng „Nõukogude aja laps“

Eesti Vabaõhumuuseumi nõukogude argielu loengusarja viimane loeng käsitleb mudilaste ja koolilaste elu.

Kirjanik Leelo Tungal on meenutanud, et kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis võimalik ning puutumata ei jäänud sellest ka koolisüsteem. Üldhariduslik kool jagati kahte astmesse – keskkool ja mittetäielik keskkool. Viimast hakkas rahvast nimetama poolikuks kooliks. Nõukogude koolides lõpetati usuõpetuse õpetamine, keelati noorkotkaste ja skautide tegevus jmt. Pedagoogikat õpetati Anton Makarenko loodud süsteemi järgi, mille järgi kujundas kollektiiv isiksust range nõudlikkusega – kõiki kaasasündinud omadusi ja koduse kasvatuse mõju pidi olema võimalik kollektiivis ümber kasvatada-kujundada. Koolilapsed pidid koonduma nõukogulikesse lasteorganisatsioonidesse. Koolide algklassides moodustati oktoobrilaste rühmad, kuhu kuulusid lapsed vanuses 7–9 aastat. Need tegutsesid kuni oktoobrilaste pioneeriks astumiseni. Pioneerirühmadesse kuulusid 10–15-aastased lapsed. Ehkki formaalselt oli pioneeriks astumine vabatahtlik, pidid aastatel 1950–1980 praktiliselt kõik lapsed vastavasse vanusesse jõudes pioneeriks astuma.

Veebiloengul teevad ettekande Tartu Mänguasjamuuseumi teadur Helena Grauberg ja TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik. Loengute järel tutvustab vabaõhumuuseumi haridusvaldkonna juht Mariliis Tõitoja lastele suunatud tegevusi ja haridusprogramme peagi avatavas Kolhoosi korterelamus.

Helena Grauberg „Nõukogudeaegsed mänguasjad ja mängimine“
Ametliku käsitluse järgi oli Nõukogude Liit parim paik kasvamiseks ning tagas lastele „õnneliku lapsepõlve“. Ettekandes räägib Tartu Mänguasjamuuseumi teadur Helena Grauberg sellest, mis tegi lapsepõlve õnnelikuks või õnnetuks, kui palju on mälestustes nostalgiat ja milles õigupoolest seisnes lapsepõlve nõukogulikkus. Pikemalt käsitleb ta mängimisest - kui palju aega jäi mängimiseks muude tegevuste-kohustuste kõrval, millega sisustasid lapsed vihmaseid päevi toas, mis pakkus lusti talvel ja suvel õues. Kõrvale ei saa jätta ka erisusi erinevate kümnendite, maa ja linna ning poiste ja tüdrukute vahel.

Veronika Varik „Koolielu Nõukogude ajal“
Haridusloolane ja Tallinna Ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik räägib nõukogude aja koolist ja tolleaegsest õpilasest. Ta käsitleb kasvatuspõhimõtteid võrdlevas ajaloolises perspektiivis ja vaatleb tolleaegse hariduse ja kooli suhtestumist üldise süsteemiga. Samuti tutvustab ta nõukogudeaja õpilase koolipäeva ning oktoobrilaste ja pioneeride kooliväliseid ettevõtmisi.

Veebiloengu pilet 5 €.
Loengu vaatamise link saadetakse piletiostjatele 15. mail. Loeng on järelvaadatav 23. maini.

Loengusari teeb sissejuhatuse nõukogude argielu kajastamisele ja nelja korteriga Kolhoosi korterelamu avamisele Eesti Vabaõhumuuseumis.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.