Šarlatan

Jan Mikolášek on enesekindluse ja solidaarsuse võrdkuju. Ta on andekas, tundlik, kindlameelne ja salapärane. Nii noorena kui ka vanemana, eraelus ja avalikkuse ees on ta tegutseja, keda juhivad mõistus ja vaist. Ta on ravitseja: piisab tal heita vaid üks pilk uriinipudelile, kui ta juba teab, mis patsienti vaevab. Kuulsusega kaasneb ka varandus, ja seda ajal, kui Tšehhoslovakkia on ettur mängus, mida mängivad palju suuremad võimustruktuurid. Nii rahvussotsialistlik kui ka kommunistlik režiim kaitsevad teda ja kasutavad teda ära; ta astub mängu alati, kui süsteem liiva jookseb.

Jan Mikolášeki (1889–1973) elulool põhinevas filmis uurib poola režissöör Agnieszka Holland taas eraelu ja poliitika vahelisi seoseid ning ühe omapärase indiviidi kulgemist ajas.

Filmi esilinastus toimus Berliini Filmifestivalil, Eesti esilinastus 24. PÖFFil. Tšehhi esitas ka filmi sel aastal oma Oscari kandidaadiks.