Pärsia tunnid

Ukraina päritolu filmilavastaja Vadim Perelmani “Pärsia tunnid” on uskumatuna näiv lugu elutahtest ja lootusest Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud Prantsusmaal 1942. aastal. Filmi keskmes on Belgia juut Gilles, kes pääseb natside koonduslaagrist tänu iseenda tarmukusele ja väljamõeldud keelele. Õnnelike kokkusattumuste rida viib Gilles’i laagri toitlustusülema, ohvitser Klausi juurde, kelle salaunistuseks on avada pärast sõda Teheranis saksa restoran ja ta põleb soovist õppida selleks selgeks farsi keel. Juhusest kinni haarav Gilles teeskleb pärslast ja saab kohustuse õpetada sakslasele keelt, mille ta peab tegelikult käigu pealt välja mõtlema. Uute sõnade leiutamiseks kasutab ta enda loodud mälutehnikat, tuletades sõnad laagri vangide nimedest, sealjuures õpib need moonutatud kujul pähe ka nendesamade inimeste tapmist valvav natsiohvitser. Nii saab farsi keele õppimisest omamoodi farss ning traagiline lugu kaldub ajuti groteski.