Marten Esko, Mihkel Ilus "T2"

↓↓↓ toimumisajad allpool ↓↓↓

Kolme nädala jooksul külastatav installatiivne lavastus “T2” juhatab vaataja paralleelsete mitmiktähenduste maailma, milles sisustatakse määramatuse mõistet nii ulmelise kui ka inimliku proosalisusega. Projekti mõttelises keskmes on tähenduste muutumine ja kuhjumine ajas, mistõttu avaneb projekt igal nädalal uue alapealkirja all, ning ka selle sisu muundub vastavalt. Tegijate eesmärgiks on vaatajakogemuse lavastamine näituselaadses, kuid samas paratamatult teatraalses ruumiolukorras, kus iga külastaja kogemus võib teistest mõnevõrra erineda. Inspiratsiooni on ammutatud muuhulgas nii nõukogude ulmekirjandusest kui ka hüsteerilisest realismist, mille toel mõtestatakse inimeseks olemise nihestatust ebareaalsetes tingimustes ning luuakse kujutlusi pooleli jäänud tulevikuvisioonidest.

„Nonii,“ alustavad nad. „See oli nüüd kõik väga värskendav, aga mida me teeme siin, Hal? Ah? Mida me teeme siin?“
„Ma ei tea.“ Sa kehitad õlgu. „Mida te teete siin?“
„Ma küsin sinult – mida me teeme siin?“
Sa ütled: „Ma ei tea,“ endiselt kehitades. „Ma ei tea. Küsi neilt.“ Sa vaatad mind. Ma näitan sulle. Nägid sa või mitte, on raske öelda. Me kõik jätkame.
„Me ka ei tea, mida me teeme siin,“ kuulen ma neid ütlemas. Sa vaatad tagasi nende poole.
„Te ei tea, mida me teeme siin?“
„Persse,“ nad ütlevad.
„Tegeleme sellega hiljem. Teeme midagi muud. Kisub veidi tüütuks. Kas keegi teab kedagi, kellel on midagi? Hei, Hal, kas sul on midagi?“ küsivad nad.
„Tossumasin on tuksis,“ vastan ma. Nad ohkavad.
„Kuule, Hal.“
Nüüd vahivad nad oma telefone. Kontrollivad midagi.
„Hei, Hal, kuuled?“ nad sosistavad.
„Jah,“ sosistan ma vastu.
„Kas sa kuuled mind?“ sosistad sa.
„...“
„Hei, Hal?“ nüüd veidi kōvemal häälel.
„Teen ettepaneku, et räägin teile ühe nalja, kuid tingimusel, et peale seda te lõpetate nende küsimustega ja lasete mul mõelda.“
„On see hea nali?“
„Ööliblikas siseneb nina-kõrva-kurguarsti kabinetti ja talt küsitakse tuleku põhjust. „Doktor, ma ausalt öeldes enam ei tea, mida teha. See, mis mind vaevab, kannab mitut nime – ahastus, meeleheide, agoonia, melanhoolia, depressioon – kuid sellega siruli olles kutsun ma seda lihtsalt selleks,“ selgitab ööliblikas. „Aga kallis ööliblikas, kuigi sa vajad abi, ei ole see siin nüüd küll õige koht selleks.“ Olukorrast segaduses arst küsib, miks otsustas ööliblikas üldse tema juurde tulla. Küsimusest hämmingus ööliblikas vastab – „No ma nägin, et tuli põles.““
„..“
„..“
„See oli päris hea!“
„Tššš!“
„...“
„...“
„Hei, Hal? Kas neid mitte ei kutsutud ka otorinolarüngoloogideks?“
„...“
Hei, Hal?“
„...“

Autorid: Marten Esko, Mihkel Ilus
Dramaturgiline tugi: Taavi Eelmaa
Helikujundus: Mihkel Tomberg
Valgus- ja erlahendused: Kalle Tikas
(Stseno)graafilised lahendused: Allan Appelberg
Videolahendused: Alyona Movko-Mägi
Hääled: Liisa Saaremäel, Katariina Tamm, Markus Truup, Tambet Tuisk
Graafiline disain: Jaan Evart
Projektijuht: Eneli Järs
Loovprodutsent: Evelyn Raudsepp
Tehniline tugi: Henry Kasch, Kristiina Tang, Erik Liiv, Hans-Otto Ojaste, Lauri Kilusk, Marleen Suvi, Märt Vaidla
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Marten Esko, Mihkel Ilus
Projekti on täiendavalt kaasatud Raili Keivi, Johannes Luige ja Niall Macdonaldi teoseid ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse kuuluvate teoste jäädvustusi
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Tänud: Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (ETDM), Fire Station Artists' Studios (FSAS), Helsinki International Artist Programme (HIAP), Avo Tragel, Maarja Tõnisson, Maria Esko, Priit Kõiv, Tanel Kulla

Marten Esko (1990) on Tallinnas tegutsev kunstiteadlane, kuraator, kunstitöötaja, näitusetegija ja kirjutaja. Tema senine tegevus on keskendunud laiemalt eriilmelistele näitamise ja näitusetegemise võimalustele, nautides nii materiaalseid ja ruumilisi kui ka kontseptuaalseid ja kontekstuaalseid lähenemisi teadmis-, teadlikus-, tähendus- ja teadmatusloomele. Ta on üks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) juhatuse liikmetest, olles sellega eri rollide kaudu seotud 2011. aastast ning juhtinud seda vahemikus 2016–2020. Alates 2021. aastast on ta EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant.

Mihkel Ilus (1987) on visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta töötab sageli suuremõõtmeliste installatsioonidega ja näituse ajajoone variatsioonidega. Olulise osa tema tegevusest moodustab formaadikriitika ning kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Ilusa praegune loomefookus asetub black box’i ja white cube'i keskkondade ühisaladele. Ilus on loonud mahukaid isik- ja koostöönäitusi, kureerinud teiste loomingut nii kujutavas kunstis kui etenduskunstides. Igal võimalikul hetkel keskendub Ilus oma stuudiopraktikale, jagades seda aega muude projektidega ja tööga Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas lektori ja meistrina.

Lavastuslik installatiivne näituseruumi kogemus leiab aset ühe tunni pikkuse katkematu taasesitusena kolme nädala jooksul – 21. septembrist 8. oktoobrini Kanuti Gildi SAALis.

Järgmised nädalad on otsustavad 21.09 - 24.09:
K 18.00-21.00 avamine
N-L 15.00-20.00

Kõik on kuskil võimalik 28.09 - 01.10:
K 18.00-21.00 avamine
N-L 15.00-20.00

Hea lahendus omas ajas 05.10 - 08.10:
K 18.00-21.00 avamine
N-L 15.00-20.00

Pühapäevast teisipäevani suletud.

Sama piletiga saab installatiivset näituseruumi kogemust külastada lugematu arv kordi. Pilet on nimeline ning kehtib ainult piletostjale! Palun ole valmis piletiga koos esitama isikut tõendavat dokumenti. Aitäh!