EESTI LEIVA PÄEV JA SÜGISLAAT. PUHAS JA KESTLIK ELUKESKKOND

Igaüks saab teha midagi selleks, et meid ümbritsev keskkond oleks püsivam ja elujõulisem. Argiharjumustest sõltub, kui puhas on täna ja tulevikus meie loodus ja meie toit. Kui puhas on leib – Eesti toidu sümbol?

Eeskuju säästvaks eluviisiks annavad meie maarahvast esivanemad, kes elasid loodust hoides, pere- ja kogukonnakeskselt. Nad andsid teadmisi põlvest põlve edasi ning jälgisid aastaringi ja päeva kulgemise rütme.

Leivapäeval saad osaleda rehepeksul ja vilja jahvatamisel ning õppida mürgivabalt taimi kasvatama ja looduslike vahenditega tervist turgutama. Saad näpunäiteid, mida teha kulunud rõivaesemega või kuidas toitu mitte raisku lasta, kuidas hoolitseda metsa eest ja aidata kaasa veekogude puhtuse ning liigirikkuse säilimisele. Õpetlikku ja põnevat tegevust jätkub nii suurtele kui väikestele.

Tule Eesti Vabaõhumuuseumi leivapäevale ja alusta teekonda puhtama elu poole!

Peatee ääres ja Sassi-Jaani talus – Käsitöö-, toidu- ja mahelaat

Piki peateed kulgevalt laadalt saab kaasa osta kodumaist toidukraami ja kaunist käsitööd. Sassi-Jaani taluõue mahelaadalt leiad keskkonnasõbralikult kasvatatud ja toodetud kaubavaliku.

Sassi-Jaani talu – Puhas põld

Toidu kvaliteet sõltub sellest, kui puhas on põllumaa ja kuidas on seal kasvavate taimede eest hoolt kantud. Põllumajanduses kasutatavad väetised ja mürgid jõuavad keskkonda, mulda ja veeringesse ning satuvad sedakaudu ka meie toidulauale. Saad teada, kuidas turgutada taimi looduslike väetistega, kuidas ära tunda taimekahjustajaid ja kuidas nende vastu võidelda.

Avatud on taimekahjustajaid ja -haigusi, nende levimisviise ja taimedele põhjustatud kahju tutvustav näitus. Põllumajandusamet jagab asjakohaseid selgitusi ning viib läbi mänge ja nuputamisülesandeid nii suurtele kui väikestele.

Sassi-Jaani talu aidamademel saavad kõik huvilised proovida käsikiviga vilja jahvatamist.

Köstriaseme talu – Puhas vili. Rehepeks ja vilja tuulamine

Rehepeks oli raske töö, mida tehti kuni 20. sajandi alguseni käsitsi. Rehealuses pekstakse ja tuulatakse käsitsi lõigatud ja rehetoas kuivatatud vilja.

Härjapea talu – Puhas leib

Härjapea tallu meelitab leivalõhn! Kas tõesti on käsil leivategu? Puhast rukkileiba hakkas eesti talurahvas igapäevaselt sööma alles 19. sajandi teisel poolel. Pidupäevadeks tehti rukkipüülijahust magushaput peenleiba ja nisujahust saia. Kodune leivaküpsetamine püsis taludes kuni Eesti aja lõpuni ja kohati veel peale sõdagi.

Peretütardel on käsil võitegu, et oleks, mida ahjusoojale leivakäärule peale määrida.

Pulga saun ja suveköök – Rikas mets

Tänapäeval räägitakse palju sellest, kui palju tohib metsa raiuda ja kuidas metsa hooldada, et elurikkus säiliks. Pulga talus saad teada, kuidas vanasti metsa suhtuti ja kuidas sellega ümber käidi. Mida tähendab hagude tegemine ja milleks seda vaja oli? Milliseid ande pakub sügisene mets ja kuidas neid säilitada?

Pulga rehemaja ees – Puhas rõõm

Pulga talu õuemurul mängitakse mänge, millega veetsid põllu-, heina- ja aiatööde kõrvalt ja karjas käies aega vana aja talulapsed. Kas tead, mis on sulase leivakoti kaalumine või hobusemäng? Oled sa kunagi püüdnud looga alt läbi pugeda või puukarkudel käia?

Pulga talu rehealuses avatud näitus annab põhjaliku ülevaate puukäsitööst ja 15 eri puuliigi kasutamisest talumajapidamises.

Aarte võrgukuurid – Terve meri

Rahvasuu ütleb: läheb kalamees kalale – pane pada tulele. Kalarikas meri toitis rannakaluri ja kala jätkus vahetuskaubaks sisemaalegi. Miks peab tänapäeval rääkima kalavarude taastamisest? Mida oleme vahepeal valesti teinud?

Aarte võrgukuuride juures korrastatakse püügivahendeid ja räägitakse kalamehejuttu.

Taluõuel meisterdab perenaine puust laevukesi.

Sepa talu – Puhas plats

Talumajapidamises ei lastud midagi raisku minna. Lihaloomadest tarvitati ära kõik sabast ja sarvedest kuni naha ja soolikateni. Siga läks söögiks, rasvast keedeti seepi. Lambavillast sai lõnga, -nahast kasuka, -rasvast küünlaid, liha ja sisikond läksid toiduks, luust valmistati nõelu, soolikaid läks vaja vorstiteoks. Perenaine näitab, milliseid töid tuleb teha, et lambavillast lõnga saada.

Kodukootud kangast tehtud rõivaid hoiti hoolega. Kulunud ja katkisi esemeid parandati, sest uute rõivaste tegemine oli kallis ja nõudis suurt vaeva. Peretütar õpetab rõivaid parandama ja paikama.

Roosta talu – Loodusraviga terveks

Hea tervis on hea elu alus. Pikki sajandeid arstis talurahvas end peamiselt taimede, soonetasumise ja ravisaunaga. Sellest, milliste laulude-loitsudega vanasti haigusi ravitseti, miks pandi kuppu, milleks kasutati kaane ning milliseid ravimtaimi tasub talveks korjata, on külla tulnud rääkima Alar Krautman omanimelisest terviseakadeemiast.

Kuie kool – Hea haridus kõigile

Eesti külakoolis õppisid poisid-tüdrukud 19. sajandil usuõpetuse, rehkenduse ja keeletundide kõrval ka koduse elu ja talupidamise tarkusi. Poistele kui tulevastele peremeestele õpetati puutööd ning neid juhatati tõhusamate põlluharimisviiside juurde; seevastu tüdrukutele kui tulevastele emadele ja perenaistele õpetati peenemat näputööd, räägiti puhtusest ja kodu korrashoiust.

Kuie kooli vanas klassitoas saad õppida väikelapse mähkimist ja kuulda naiseks sirgumise põhitõdesid. Saad katsetada ka turnimistunni harjutusi, mis pidid omal ajal aitama noormeestel väeteenistuseks valmistuda.

Lau pood – Hea kaup ja õiglane hind

Pood on koht, kuhu minnakse tarvilist kaupa soetama, ent seal saab kuulda ka värskeimaid külauudiseid. Lau poodi astujat tervitavad toredad poemamslid, kes pakuvad mõistliku hinnaga midagi nii maiasmokkadele kui janustele, nii nobe- kui rohenäppudele. Muidugi ajavad nad selle juures ka lõbusat juttu.

Kolu kõrtsi eest on kosta kauneid helisid: vaatajaid-kuulajaid rõõmustavad rahvatants ja -muusika ning koorilaul! Samuti saab siin hääletada parima laadaleiva poolt.

Nätsi tuuliku juures on ootamas Eesti Pagarite Selts ja Eesti Korstnapühkijate Ühing, kellega koos saab toredaid nööpe valmistada. Ära unusta, et korstnapühkija nööbi puudutamine toob õnne!

Kell 13 saab end proovile panna pagarite ja korstnapühkijate teatevõistlustel.

Sutlepa kabelis kl 11.30 – rukkileiva õnnistamine. Teenib õpetaja Toomas Paul.

NB!
Üritusele ei ole lubatud külastajad, kes on viimase 14 päeva jooksul haigestunud COVID-19-sse või olnud kontaktis kinnitatud COVID-19 haigestunuga või kellel on respiratoorse nakkushaiguse sümptomid (näiteks palavik, kuiv köha, hingamisraskused). Hoiame ennast ja teisi!

Koostööpartnerid ja toetajad:

Veski Mati, Eesti Pagarite Selts, Eesti Korstnapühkijate Koda, Põllumajandusamet, Alar Krautmani Terviseakadeemia, rehepeksuks kasutatav rukis on pärit Rebasmäe talu põldudelt Raplamaalt.

KUIDAS MEIENI JÕUDA?

Autoga: tasuta parkimine nii muuseumi peavärava parklas kui ka tagumises parklas (ca 1 km peaväravatest Kakumäe suunas).

Ühistransport: muuseumi väravasse toovad bussid nr 21 ja 21B. Muuseumist kesklinna suunas viivad bussid nr 41 ja 41b. Bussid nr 22, 42 ja 43: sõita kuni Zoo peatuseni, sealt ca 15-minutiline jalgsimatk mööda mereäärset teed. Sõiduajad: soiduplaan.tallinn.ee.